Leedu suurvürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel

==13. sajand==

[[Image:Teutonic_state_1250.png|thumb|250px|Leedumaa ja [[Vana-Liivimaa]], [[1225]]–[[1250]]]]

[[13. sajand]]il [[preislased|preislaste]] maa alistamise järel [[Preisimaa]]l kiirendas [[Saksa ordu]] agressiooni ähvardus paganliku Leedu ühendamist. [[Mongolite invasioon Euroopasse]] ei ulatunud Leedu aladeni ning säästis Leedu ressursse.

 

:''Vaata'' [[Leedu suurvürst]]id: [[Mindaugas]] ([[1246]]–[[1254]], ka [[kuningas]] [[1254]]–{{kas|[[1258]]}}, [[Vaišvilkas]] ({{kas|[[1254]], [[1258]]–[[1263]]}})

Leedulaste sõjakäigul 1245. aastal [[Novgorodi vabariik|Novgorodini vabariigi]] tugipunkti [[Toropets]]ini, kus said kaotuse osaliseks [[Toržok]]i ja [[Bežetsk]]i vürsti [[Jaroslav Vladimirovitš (Pihkva vürst)|Jaroslav Vladimirovitš]]i ja [[Aleksander Nevski]] vägedelt. Leedulaste sõjakäigud 1246. ja 1247. aastal [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik]]i tõrjuti vürstide [[Danilo Romanovitš]] ja Vasilko Romanovitši juhtimisel, kes korraldasid ka svastusõjakäigu 1252. aastal Leedu aladele.

[[1246]]. aastal võttis Mindaugas vastu [[õigeusk|õigeusu]], mis oli suurvürstiriigi elanike [[litviinid]]e usuks. Leedulased olid tollal ristimata. Seda kasutasid ära Mindaugase vennapojad, kes olid tema kõige tulisemad vastased. Nad olid loonud sidemed [[Riia peapiiskop]]iga ja lasknud end ristida [[katoliku kirik]]us ja said Mindaugase vastases võitluses endale liitlaseks [[roomakatoliku kirik]]u. Mindaugas asus omakorda otsima sõprust [[Saksa ordu]] [[Liivimaa ordu|Liivimaa haru]] [[Liivi ordu maameistrite loend|meistrilt]]. [[1251]]. aastal läks ta [[roomakatoliku kirik|katoliku usku]], aga leedulaste üldist ristimist veel ei toimunud. [[Pilt:Navahradak - Rekanstrukcyja (Viktar Staščaniuk) 3.jpg|thumb|left|270px|Mindaugase linnus <br>(Viktar Staščaniuki rekonstruktsioon)]]

 

 

Mindaugas oli osav valitseja, kes ei valinud vahendeid oma eesmärkide saavutamiseks. [[6. juuli]]l [[1253]] krooniti ta [[Rooma paavst]]i [[Innocentius IV]] õnnistusel [[Kulmi piiskopkond|Kulmi piiskopkonna]] [[Chełmno piiskop]]i [[Dominiiklased|dominiiklase]] [[Heidenreich]] poolt esimeseks [[Leedu suurvürst]]iks (leedu keeles ''kunigaikštis'').

{{Vaata|Preisi ristisõda}}, ''[[Saksa ordu]], [[Mõõgavendade ordu]], [[Liivimaa ordu]]''

Mindaugase valitsusajal oli Leedu sõjas edukas. [[1259]]. aastal võitis Vykintase juhitud Leedu vägi Liivi ordut [[Skuodase lahing]]us, kus langes 33 ordurüütlit ja võitis (1260) [[Durbe lahing]]us [[Burchard von Hornhausen]]i juhitud Liivi ordu sõjaväe. Durbe lahing oli ordurüütlite kõige suurem kaotus [[13. sajand]]il. Lahingu tulemusena aeti ordurüütlid [[Žemaitija]]st minema. [[Zemgale]]s, Kuramaal, [[Saaremaa]]l ja [[Preisimaa]]l puhkes ülestõus. Leedu suurvürst [[Mindaugas]], kes oli hakanud kalduma ristiusu vastuvõtmise poole, loobus sellest plaanist ja jäi [[pagan]]aks. [[1263]]. aastal [[Nalšia]] vürst [[Daumantas]] liitus Mindaugase vastase, paganliku [[Žemaitija vürst]]i [[Treniota]]ga ja tõenäoliselt tappis [[1263]]. aastal Mindaugase ja tema kaks poega. Treniota sai järgmiseks Leedu suurvürstiks, kuid juba järgmisel aastal tappis Mindaugase vanim poeg [[Vaišvilkas]] Treniota ning [[Daumantas]] koos mitmete teiste [[Mindaugas]]e-vastaste ülikutega põgenes [[Pihkva vürstiriik|Pihkvasse]], kus ta võitis Pihkva vastu tulnud leedulasi ja valiti järgmisel aastal [[Pihkva vürst]]iks.