Joséphine de Beauharnais: erinevus redaktsioonide vahel

Perekond sattus raskustesse pärast 1766. aastal Martinique'i rünnanud [[Orkaan|orkaane]], mis nende suhkruistandust rüüstasid. Edmée (prantsusepäraseltprantsuspäraselt Desirée), Joséphine'i isapoolne tädi, oli Prantsuse aristokraadi [[vikont]] François de Beauharnais' armuke. Kui François tervis hakkas halvenema, korraldas Edmée oma nõo Catherine-Desirée ja François' poja Alexandre abielu. See abielu oli Tascherite perekonnale äärmiselt kasulik. Kuid 12-aastane Catherine suri 16. oktoobril [[1777]]. aastal, enne kui jõudis Martinique'ilt lahkuda. Edmée ei jätnud pulmi ära ja Alexandre naiseks sai Catherine-Desirée vanem õde Joséphine.

[[1779]]. aasta oktoobris reisis Joséphine isaga Prantsusmaale. Ta abiellus Alexandre'iga 13. detsembril 1779. aastal. Neil sündis kaks last: poeg Eugène de Beauharnais (1781–1824) ja tütar Hortense de Beauharnais (1783–1837) (1802. aastal abiellus ta Napoleoni venna Louis Bonaparte'iga). Joséphine'i ja Alexandre abielu ei olnud õnnelik, nad lahutasid ja lapsed jäid isa juurde Pentemont Abbey'sse. 2. märtsil [[1794]]. aastal, Terrori võimu ajal, käskis [[Rahvapäästekomitee]] mehe arreteerida. Ta pandi Carmes vanglasse [[Pariis|Pariisis]]. Joséphine, keda arvati samuti olevat revolutsioonivastaste liikumiste finantsiline toetaja, arreteeriti 18. aprillil. Edasi viidi ka tema Carmes vanglasse. Alexandre'le pandi süüks [[Mainz|Mainzi]] piiramise vähest rahalist toetamist ning revolutsioonivastasust. Ta mõisteti surma. Ta hukati koos oma nõo Augustiniga 23. juulil 1794. aastal Concorde'i väljakul (tollal Revolutsiooni väljakul). Viis päeva hiljem vabastati Joséphine vanglast, kuna Terror oli koos [[Maximilien Robespierre]]'iga langenud. Vabadusse lasti ta 27. juulil 1794. aastal. [[1795]]. aastal lubas seadus talle Alexandre'lt võetud vara tagasi anda.

Joséphine de Beauharnais'l oli afääre mitmete tolleaegsete poliitiliste juhtidega, kaasa arvatud Paul François Jean Nicolas Barras'ga. 1795. aastal kohtus ta endast kuus aastat noorema Napoleon Bonaparte'gaiga ja temast sai mehe armuke. Detsembris kirjutas mees talle: "Juba ärgates olen ma sind täis. Kujutis sinust ja eilse öö joovastav nauding pole minu meeltest kadunud." [[1796]]. aasta jaanuaris palus Bonaparte naise kätt ja nad abiellusid 9. märtsil. Enne Napoleoniga kohtumist tunti naist Rose'na, mees aga eelistas kutsuda teda Joséphine'iks ja naine võttis endale selle nime.

Napoleoni perekond ei suhtunud sellesse abielusse hästi. Nad olid vapustatud sellest, et Napoleon abiellus endast vanema lesega, pealegi olid tal lapsed. Eriti tigedad olid naise vastu Napoleoni ema ja õed, kuna nad tundsid end Joséphine'i seltskonnas kohmetult. Kaks päeva pärast pulmi pidi mees lahkuma, et prantsusePrantsuse väed [[Itaalia|Itaaliasse]] viia. Lahusoleku ajal saatis Napoleon Joséphine'ile mitmeid armastuskirju.

Pariisi maha jäetud Joséphine'il oli 1796. aastal afäär kena [[Husaar|husaari]] Hippoclyte Charles'igaCharlesiga. Kui kuulujutud Napoleonini jõudsid, oli mees raevunud ja tema armastus Joséphine vastu polnud enam kunagi endine.

[[1789]]. aastal viis järjekordne sõjakäik Napoleoni [[Egiptus|EgiptusesseEgiptusse]]. Selle sõjakäigu ajal oli Napoleonil afäär ühe nooremohvitseri naise, Pauline Fourès'ga, kes sai tuntuks kui "Napoleoni Kleopatra". Pärast seda afääri ei olnud Joséphine'i ja Napoleoni suhted enam kunagi endised. Mehe kirjades oli vähem armastust. Joséphine enam armukesi ei pidanud, kuid Napoleoni armuseiklused jätkusid. [[1804]]. aastal ütles ta: "Võim on minu armuke."

Paari aasta pärast oli selge, et Joséphine ei saa enam lapsi ning Napoleon, kes oli ikka veel Joséphine'i armunud, kaalus tõsiselt lahutust. Otsustavaks sai see, kui Joséphine'i lapselaps Napoléon Charles Bonaparte, kes oli kuulutatud Napoleoni pärijaks, suri 1807. aastal [[Difteeria|kõridifteeriasse]] . Seejärel hakkas Napoleon koostama nimekirja sobivatest printsessidest. 30. novembril 1809 andis Napoleon õhusöögi ajal naisele teada, et Prantsusmaa huvides peab ta abielluma naisega, kes on suuteline talle järglast kinkima.

Pärast lahutust elas Joséphine Pariisi lähedal Malmaisoni lossis. Tema head suhted Napoleoniga, kes kunagi ütles, et ainsad, mis nende vahele tulla saavad, on naise võlad, ei katkenud. 1811. aasta märtsis tõi Marie-Louise ilmale kauaoodatud pärija, kellele Napoleon andis tiitli "Rooma kuningas". Kahe aasta pärast korraldas Napoleon Joséphine'i kohtumise noore printsiga, kelle pärast naine "oli valanud nii palju pisaraid."'.

Joséphine suri 29. mail 1814 Rueil-Malmaisoni linnas pärast jalutuskäiku tsaar Aleksandriga. Ta maeti Saint Pierre-Saint Paul'iPauli kirikusse, tema tütar Hortense on maetud tema kõrvale.

Napoleon sai Joséphine'i surmast teada Prantsuse ajakirja kaudu, kuna viibis ise [[Elba|Elba saarel]] eksiilis. Pärast uudist lukustas ta kaheks päevaks end oma tuppa ega tahtnud kedagi näha. Ta tunnistas [[Saint Helena|Saint-Helena]] saarel oma sõbrale: "Ma armastasin Joséphine'i, aga ei austanud teda piisavalt"." Hoolimata mitmetestmitmest afääridestafäärist olid mehe viimased sõnad Saint-Helena surivoodil: "Prantsusmaa, armee, Joséphine."("France, l'armée, tête d'armée, Joséphine.")<ref>https://www.gutenberg.org/files/40804/40804-h/40804-h.htm#Page_220</ref>