Kadrioru loss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
13. rida:
[[Pilt:Kadrioru loss talvel 2013.jpg|thumb|Kadrioru loss talvel|vasakul]]
Kahjuks ei jõudnud ehitusisand ise lossi valmiskujul näha – lossi rajada lasknud keiser Peeter I suri juba 1725. aasta 8. veebruaril, mil lossi ehitamine oli alles pooleli. Tema surma
Nimi Katharinenthal ([[Kadriorg]]) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusele alles [[1740. aastad|1740. aastatel]].
47. rida:
Kadrioru loss kuulub laiemas plaanis Peterburi arhitektuurikoolkonda ning samad välismaised ja vene arhitektid ning meistrid olid kaasatud ka [[Peterburi|Peterburis]], [[Kroonlinn|Kroonlinnas]], [[Peterhof|Peterhofis]], [[Strelna|Strelnas]] ja mujal tsaari losside ehitamises.<ref name="uc4Be" />[[Pilt:Kadrioru loss a*.jpg|pisi|256x256px|Kadrioru lossi tagafassaad]]Peahoone koosneb keskosast ja kahest tiibhoonest, mis on omavahel terrassidega ühendatud. Ehitustöid alustati tiibhoonetest. Lossi põhiplaan on sümmeetriline ning jälgib üldkujult Itaalia ''[[casino]]''-tüüpi [[Villa|villade]] eeskuju. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning lossi esikülg on kolmekorruseline, tagafassaad kahekorruseline, lossi madalamad tiibhooned on aga ühekorruselised.<ref name=":4" />
[[Fassaad|Fassaadil]] on kasutatud pea- ja ülakorrust ühendava [[Kolossaalpilaster|kolossaalpilastri]] motiivi. [[Pilaster|Pilastreid]] jätkavad soklikorrusel kuldsete [[Orvand|orvanditega]] kaunistatud [[Liseen|liseenid]]. Lossi eenduvad tiivad
Hoone keskosa rõhutavad [[Keskrisaliit|keskrisaliidi]] ette paigutatud [[Order|toskaana orderis]] kujundatud sammasrõdu, kolm erikujulise [[Framuug|valgmikuga]] [[Vestibüül|vestibüüliust]]
[[Pilt:Kadrioru loss.jpg|pisi|258x258px|Lossi külgfassaad]]
Voolitud lehtkaunistustega on raamistatud ovaalakna alaosa. rõduukse valgmik on samuti dekoreeritud [[Filigraanne|filigraanse]] puitehisega. Teise korruse akende ülaosas paiknevad lehtedest ümbritsetud naistenäod, mille kohal asuvad [[Segmentkaar|segmentkaared]]. Keskrisaliiti toob samuti esile fassaadi ülaosas asuv raidkiviga pealistatud [[Viil (arhitektuur)|murdviil]], mis kaunistatud lehtedega – sarnast dekoori on kasutatud ka [[Strelna loss|Strelna lossi]] külgfassaadide kujundamisel, nagu ka ülakorruse akende [[Laiendnurk|laiendnurkadega]] raamistust.<ref name=":1" />
Kuna lossi kambrid ehitati hubaselt madalad, on eri korruste põrandate ja lagede vahele jäetud tühja õhuruumi, et lossi fassaad liiga madal ei jääks ja oma imposantsuse säilitaks.
Lossi külgmised fassaadid jätkavad küll peafassaadi motiivistikku, kuid on kujundatud tagasihoidlikumalt, muuhulgas on kasutatud arvukalt [[Petikaken|petikaknaid]].
Peahoone [[Soklikorrus|soklikorrusel]] asusid [[vestibüül]], garderoob, köök. [[Beletaaž]] oli mõeldud tsaarile ja tema abikaasale, ülakorrusele rajati laste ja lähikondlaste magamistoad.<ref name=":1" /> Paraadmagamistuba keisrile paiknes vasakus, merepoolses tiivas.<ref name="rhC89" /> Tiibhoonetesse planeeriti toad õukondlastele. Paraku nägidki Peeter I ja Katariina valmiskujul vaid tiibhooneid, mis ainsana jõuti 1721. aasta kevadeks
===Interjöör===
75. rida:
Peasaali laemaalide tegemiseni jõuti alles [[1746]]. aastal seoses keisrinna [[Jelizaveta Petrovna|Jelizaveta]] peatse külaskäiguga. Laemaalingu ja seda ümbritsevad väikesed [[Plafoon|plafoonid]] tegi Tallinna meister [[Londicer]] noorem. Laemaaling kujutab [[Ovidius]]e "[[Metamorfoosid|Metamorfoosidest]]" tuntud lugu jumalanna [[Diana]]st ja jahimees [[Aktaion]]ist, kes kümblevale jumalannale pealesattumise tõttu hirveks moondati ja omaenda jahikoerte poolt tapeti. Maal sümboliseerib [[Peeter I]] võitu [[Karl XII]] üle [[Põhjasõda|Põhjasõjas]].<ref name="0cvOW" />
Peasaali lage kaunistavad ka neli sümboolset plafooni koos ladinakeelsete lausungitega. Viljavihk kui suve ja viljakuse, aga ka ühtsuse sümbol, kannab kirja "VITAE MELIORIS IN USUM" ('parema elu jaoks'), punane roos kirjaga "JUNCTA ARMA DECORI" ('iluga ühendatud relvad') kujutab endast kevade tunnust või komplimenti Katariina I-le. Lilleaiapoolses lae osas paiknev [[liilia]] sõnumiga "CANDORE OMNIA VINCIT" ('puhtusega on kõik võidetav') on traditsiooniline
Peasaali algne põrand oli laotud glasuurkividest mustvalgeruudulisena, hilisemate ümberehituste käigus asendati see aga puitpõrandaga.<ref name=":4" />
86. rida:
Lossi peasaaliga külgnev '''banketisaal''' pärineb 1930ndate ulatuslikest ümberehitustest ning püstitati arhitekt [[Aleksandr Vladovski]] kavandite järgi algse tagafassaadi ette.<ref name=":4" />
Omaette kunstiteost kujutavad endast ka lossi arvukad [[Kahhelahi|kahhelahjud]]. [[Kahhel|Kahlid]] toodeti [[Strelna]] manufaktuuris lähtudes Hollandi sinimaalinguliste seinaplaatide eeskujust. Lossi peakorrusele mõeldud 8
Kadrioru lossi fuajees asub vanakreeka marmorkuju "[[Mílose Venus]]" koopia, mille valmistas 1858. aastal [[Itaalia marmor]]ist Euroopas väga kõrgelt hinnatud [[Neoklassitsism|
==Lossipark==
{{Vaata|Kadrioru park}}
Kadrioru lossipark rajati erinevatel tasanditel paiknevaks mitmeosaliseks [[Regulaarpark|regulaarpargiks]].<ref name="iFXbM" /> Kasutatud on Prantsuse-Hollandi pargikujundusvõtteid: [[Kanal|kanalid]], purskkaevud, alumine ja ülemine aed, [[Võrepaviljon|võrepaviljonid]] ja [[Galerii|galeriid]]. Kanaliga [[telgkompositsioon]] on
Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Alumine ja ülemine lossiaed kujundati ranges [[Prantsuse stiilis park|Prantsuse stiilis]], lossist mereni ulatuv pargi osa aga [[Inglise stiilis park|Inglise stiilis]].
104. rida:
== Kõrvalhooned ==
Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla]], [[Peningi mõis|Peningi]], [[Kostivere mõis]]a ja teised
Arvukaist kõrvalhooneist säilinud on Peeter I maja, lustla, vahimajast ümber ehitatud külalistemaja, köögimaja
==Vaata ka==
148. rida:
* [http://www.linnamuuseum.ee/peetrimaja/ Peeter I majamuuseum]
* [http://www.5ballov.ru/referats/preview/18911/1, Кадриорг. Дворцово-Парковый ансамбль 19 века]
* [[Heiki Haljasorg]]: [http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3176/new_eri_artiklid_317605 "Loss sajandite tagant - Kadriorg"] Äripäev, 31. märts 2006
* Lossivalitseja J. von [[Gernet]]i (ametis 1831–1846) mälestused, [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=891:kadrioru-loss-ja-selle-loo-killuke&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3215 Kadrioru loss ja selle loo killuke], Sirp, 15.
{{Coordinate|NS=59.438520|EW=24.791000|type=landmark|region=EE}}
| |||