Pallas: erinevus redaktsioonide vahel

Pallas oli algselt kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühing.<ref name="EE"/> Ühingu eesmärk oli tutvustada ja levitada kunsti (algul ka kirjandust). Kunstiühingu Pallas asutajad olid [[Konrad Mägi]], [[Aleksander Tassa]], [[Marie Reisik]], Auguste Pärn, Alma Koskel (Johanson), Johannes Einsild, Klara (Claire) Holst, Voldemar Kangro-Pool, Mart Pukits ja [[Ado Vabbe]]<ref>Rudolf Paris (1932). Konrad Mägi. Lk 173 </ref>. Põhikirjale kirjutati alla [[21. jaanuar]]il 1918, mida loetakse asutamispäevaks, kuigi asutajate koosseis oli kujunenud juba eelmise aasta lõpul.<ref name="Sirp, 2003" /> Esimeseks juhatajaks sai Aleksander Tassa. Vaatamata teatud sisemistele kõikumistele esineti eesti kultuurimaastikul väga tegusa ja iseteadliku jõuna.<ref name="Sirp, 2003" /> Juba asutamisaastal suutis ühing korraldada kaks kunstinäitust, 1919. aasta sügisel aga asutada [[Pallas (kunstikool)|Kunstiühingu Pallas kunstikooli]], millest 1924. aastal sai eesti esimene kõrgem kunstiõppeasutus – [[Pallas (kunstikool)|Kõrgem Kunstikool Pallas]]. 1919. aasta nn Gripenbergi skandaali tagajärjel lahkusid ühingust Klara Holst, Alma JohansonKoskel (KoskelJohanson) ja Marie Reisik. Peale seda mõnda aega uusi naisliikmeid ühingusse ei võetud.<ref>Konrad Mägi : kunstnik, looming, aeg / Maie Raitar, Andres Sööt. (2011) lk 366-367</ref> ÜhingÜhingu auliikmeteks valiti enne II maailmasõda Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Aleksander Tassa ja Nikolai Triik. Pallas algatas Tartu Kunstimuuseumi loomise 1940. aastal ja koondas selleks eraldi kunstikogu. Taastatud ühingu auesimeheks valiti Voldemar Vaga ja esinaiseks Lola Liivat-Makarova. 1988. aastal asutas ühing maalistuudio ([[Konrad Mägi Ateljee|1990. aastast ka Konrad Mäe Ateljee]]), mis toimis 2012. aastani ühingu osana. Stuudio põhiõppejõud oli algusest pääle Kaja Kärner ja 1989. aastast ka Heldur Viires.

1932. aastal kuulus ühingusse üle 20 kunstniku, kunstiteadlase, kirjaniku, arhitekti ja kunstitoetaja: Eduard Ahas, August Alle, Aleksander Eller, Julius Genss, Voldemar Haas, Johannes Hirv (Hirsch), A.Aleksander Kaalep, Albert Kesner, Nikolai Kummits, Nikolai Kusmin, Alfred Leius (Zolk), Karl Luik, Arnold Matteus, Voldemar Mellik (Melnik), Juhan Muks, Juhan Nõmmik, Villem Ormisson, Rudolf Paris, Mart Pukits, Juhan Püttsepp, Anton Starkopf, Aleksander Tassa, Nikolai Triik, Aleksander Vardi (Bergman); kinnitamata andmeil ka Erich Leps, Karl Pärsimägi, Julius Roht, Gustav Suits, M.Martin Taevere, Romulus Tiitus, Eduard Timberman (Timbermann), Henrik Visnapuu, August Vomm.<ref>Eha Ratnik (1975). Kunstiühing "Pallas" 1918 - 1940. /Käsikiri./ Lisad</ref>