Mitokonder: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Mitokondrid''' (varasemas eesti keeles ka ''mitokondrion'') on; [[rakk|raku]]kreeka energiat tootvad [[organellkeel]]id. Sõna tuleb kreeka keelest:est μίτος ''mitos'', 'niit,' + χονδρίον ''chondrion'', 'terake') on [[rakk|raku]] energiat tootvad [[organell]]id. [[Rakubioloogia]]s nimetatakse mitokondriks suurt rakusisest organelli, mis on ümbritsetud kahe [[rakumembraan|membraaniga]]. Mitokondrites viiakse lõpule [[glükoos]]i lagundamine ja sünteesitakse [[makroergiline ühend|makroergilisi ühendeid]] ([[adenosiintrifosfaat|ATP]]). Nad on nähtavad [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]]. Mitokondrite olemasolu rakkudes selgus 19. sajandil, rakust eraldamine osutus võimalikuks 20. sajandil.
 
Mitokondrid on silindrikujulised organellid [[diameeter|diameetriga]] 0,5–1 µm, sarnanedes [[bakter|bakteritega]], ning on 1–10 µm pikad <ref name="Campbell" />. [[Eukarüootne rakk|Eukarüootses rakus]] võib mitokondrite arv suuresti varieeruda. Näiteks [[maks]]a ja lihasrakkudes võib neid olla üle 1000. Vere punalibledes aga mitokondreid pole. Mitokondrite arv rakus varieerub ka vastavalt organismile ja [[kude|koele]] ning need organellid võtavad enda alla mahuka osa raku tsütoplasma ruumalast. Nad on väga liikuvad ja plastilised organellid. Liikudes [[tsütoplasma]]s, on nad tihti seondunud [[mikrotuubul]]itega. Mitokondrites viiakse suhkrute [[metabolism]] lõpuni, [[püruvaat]] imporditakse mitokondrisse ja oksüdeeritakse [[hapnik]]u abil [[süsihappegaas]]iks ja veeks. See võimaldab rakul toota 15 korda rohkem ATP-d, kui võimaldaks vaid [[glükolüüs]]. Ilma mitokondrita peaks eukarüootse raku ATP süntees sõltuma ainult anaeroobsest glükolüüsist <ref name="Alberts" />.