Redaktsioon: 2. detsember 2017, kell 19:20 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. detsember 2017, kell 18:20 redigeeri eemalda 2001:7d0:87df:b980:3905:4abe:9e55:a152 (arutelu) Eemaldatud vale väide. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
21. rida: Mida suuremaks muutub sidet moodustavate aatomite elektronegatiivsuste vahe, seda suuremaks muutuvad ka aatomite osalaengud. Kui elementide elektronegatiivsuste vahe on piisavalt suur, siis võib nendevahelist keemilist sidet pidada enamjaolt [[Iooniline side\|iooniliseks]] (nt Na–Cl). Puhta ioonilise sideme puhul on elektronpaar täielikult elektronegatiivsemale aatomile või aatomite rühmale üle läinud. Täiesti puhast ioonilist sidet ei esine, vaid ioonilistes ühendites on keemilisel sidemel alati ka teatav kovalentne komponent. Analoogiliselt saab osalaenguid polaarsetes kovalentsetes sidemetes pidada enamjaolt kovalentses sidemes esinevaks täiendavaks iooniliseks komponendiks. Nõnda puudub ioonilise ja kovalentse sideme vahel selge piir. Molekulide vahel esinevad erinevad jõud: [[van der Waalsi jõud]], (nt dispersioonimõju, ja induktsioonimõju) ning [[Vesinikside\|vesiniksidemed]],. ~~mis~~Vesiniksidemed on üsna tugevad (aga 10 korda nõrgem, kui kovalentne side) ning mõjutavad ühendi keemilisi omadusi~~. Vesiniksidemed (nt vee molekulide vahel) on ainulaadsed, sest nad saavad tekkida ainult vesiniku aatomi olemasolu korral, teiste ainete aatomid vesinikku vesiniksidemes asendada ei saa~~. == Keemilise sideme liigi üle otsustamine ==

Keemiline side: erinevus redaktsioonide vahel