Eesti rändrahnud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lehekülg asendatud tekstiga 'pisi ' |
P Tühistati kasutaja 213.35.185.162 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Spinningspark. |
||
1. rida:
[[Pilt:Ehalkivi1.jpg|pisi|Eesti suurima maapealse osaga rändrahn [[Letipea Ehalkivi]] koosneb [[migmatiit|migmatiidist]].]]
'''Eesti rändrahnud''' on Eesti alal asuvad rändrahnud (sealhulgas [[hiidrahn]]ud).
[[Pilt:Tubala kivi 2003.jpg|pisi|[[Tubala kivi]] Hiiumaal]]
Suurim [[Eesti]] rändrahn on [[Ehalkivi]] [[Kunda]] lähedal, mille [[ruumala]] on 930 m³ ja [[mass]] umbes 2500 [[tonn]]i.
Eesti rändrahnud jagatakse suuruse alusel kolme rühma:
*[[hiidrahn]]ud – [[ümbermõõt]] üle 25 meetri
*suured rahnud – ümbermõõt 10...25 meetrit
*väikesed rahnud – ümbermõõduga alla 10 meetri
Kokku on hiidrahne Eestis teada 87 {{lisa viide}}, suurem osa neist on [[Looduskaitse|kaitse all]]. Suuri rahne on Eestis umbes tuhatkond, väikeste rahnude arv on praktiliselt loendamatu.
Enamik Eesti rändrahnudest on Põhja-Eestis. Eriti rohkelt on neid [[Lahemaa]]l. Rahnude jaotumus suurusnäitajate järgi on tavapäraselt sarnastele loodusnähtustele ligilähedaselt kirjeldatav [[eksponentsiaalfunktsioon]]i abil. Maapealseid rahne, mille ümbermõõt ületab 50 meetrit, on Eestis kaks: [[Ehalkivi]] ja [[Kabelikivi]].
Eesti hiidrahnudest on 64% koostiselt [[rabakivi]]d. See ei peegelda siiski nende päritolupiirkonna [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbi]] keskmist koostist. Rabakivis on säilinud tardumisjärgne ristsuunaline [[lõhelisus]], mis tuleneb hilisema [[Moone (geoloogia)|moonde]] puudumisest. Ristsuunalise lõhelisuse tõttu oli [[liustik]]ul rabakivitahukaid lihtsam lahti murda ja Eestisse tuua. Ülejäänud 36% hiidrahnudest koosnevad [[Pegmatiit|pegmatiidist]], [[Gneiss|gneisist]], [[Migmatiit|migmatiidist]], [[Graniit|graniidist]] ja [[Gneissbretša|gneissbretšast]].
==Vaata ka==
*[[Eesti rändrahnude loend]]
*[[Eesti hiidrahnude loend]]
==Kirjandus==
*[[Enn Pirrus|Pirrus, E.]] 1996. Suured rändrahnud – võõrsilt pärit omad. Eesti Loodus, 4, 118–119.
*Pirrus, E. 2003. Hiidrahnud loodusmälestistena. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse, Tallinn, 75–88.
==Välislingid==
*[http://www.gi.ee/rahnud/rahnud.pdf Enn Pirruse "Eestimaa suured kivid"]
[[Kategooria:Eesti rändrahnud| ]]
| |||
