Rändrahn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lehekülg asendatud tekstiga ' Kategooria:Petroloogia Kategooria:Sedimentoloogia Kategooria:Glatsioloogia' |
P Tühistati kasutaja 213.35.185.162 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 62.65.41.50. |
||
1. rida:
[[Pilt:Ehalkivi1.jpg|pisi|Eesti suurima maapealse osaga rändrahn [[Letipea Ehalkivi]] koosneb [[migmatiit|migmatiidist]].]]
'''Rändrahn''' on [[rahn]] ([[läbimõõt]] üle 2000000000000000000000000000000000000000000000000000 mm), mis on [[liustik]]u poolt [[aluspõhi|aluspõhjast]] lahti murtud ja algsest idk :D asukohast minema viidud. Rohkem kui 10 m läbimõõduga rändrahne nimetatakse [[hiidrahn]]udeks. [[Herbert Viiding|Herbert Viidingu]] järgi on ligi 90% Euroopa [[pleistotseen]]se jäätumise alal levinud hiidrahnudest koondunud Eestisse.<ref name=":0">Soesoo, Alvar; Miidel, Avo. [http://gi.ee/geoturism/Randrahnud_EST_062011_100dpiS.pdf Eesti rändkivid]. Tallinn: MTÜ GEOGuide Baltoscandia, 2008. </ref>
Rändrahnuks on varem peetud ka [[tardkivim|tard-]] või [[moondekivim]]itest [[monoliit]]e, mille läbimõõt on suurem kui 1 meeter, tingimuseks vaid, et rahn ei asu tänapäeval oma algse [[lasum]]use kohas. Rändrahnu nimetus tuleneb sellest, et [[mandrijää]] toimel on need [[kivi]]d liikunud ära oma algsest tekkekohast.
==Eesti rändrahnud==
{{Vaata| Eesti rändrahnud}}
[[Pilt:Tubala kivi 2003.jpg|pisi|[[Tubala kivi]] Hiiumaal]]
Suurim maapealne rändrahn Eestis on [[Ehalkivi]] [[Kunda]] lähedal ([[ruumala]] 930 m³, [[mass]] umbes 2500 [[tonn]]i), suurim veealune rändrahn [[Toodrikivi hiidrahn|Toodrikivi]] [[Nõva]] lähedal (maht ligi 1500 m³).<ref name=":0" />
Kokku on hiidrahne Eestis teada 87,<ref name=":0" /> suurem osa neist on [[Looduskaitse|kaitse all]]. Suuri rahne on Eestis umbes tuhatkond, väikeste rahnude arv on praktiliselt loendamatu.
Enamik Eesti rändrahnudest on Põhja-Eestis. Eriti rohkelt on neid [[Lahemaa]]l. Rahnude jaotumus suurusnäitajate järgi on tavapäraselt sarnastele loodusnähtustele ligilähedaselt kirjeldatav [[eksponentsiaalfunktsioon]]i abil. Maapealseid rahne, mille ümbermõõt on ligi 50 meetrit või üle selle on Eestis kaks: [[Ehalkivi]] ja [[Kabelikivi]].<ref>Pirrus, Enn. [http://www.gi.ee/rahnud/rahnud.pdf Eestimaa suured kivid]. Suurte rändrahnude lugu. Tallinn: TTÜ Geoloogia Instituut, 2009, lk 20.</ref>
==Vaata ka==
*[[Kivikülv]]
*[[Rändkivi]]
==Kirjandus==
*[[Enn Pirrus|Pirrus, E.]] 1996. Suured rändrahnud – võõrsilt pärit omad. Eesti Loodus, 4, 118–119.
*Pirrus, E. 2003. Hiidrahnud loodusmälestistena. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse, Tallinn, 75–88.
== Viited ==
<references />
[[Kategooria:Rändrahnud| ]]
[[Kategooria:Petroloogia]]
| |||