|
[[rahn]] ([[läbimõõt]] üle [[liustik]]u lahti murtud [[pleistotseen]]se jäätumise alal levinud hiidrahnudest koondunud Eestisse.<ref name=":0">Soesoo, Alvar; Miidel, Avo. [http://gi.ee/geoturism/Randrahnud_EST_062011_100dpiS.pdf Eesti rändkivid]. Tallinn: MTÜ GEOGuide Baltoscandia, 2008. </ref>
{{Vaata| Eesti rändrahnud}}
[[Pilt:Tubala kivi 2003.jpg|pisi|[[Tubala kivi]] Hiiumaal]]
[[Ehalkivi]] [[Kunda]] lähedal ([[ruumala]] 930 m³, [[mass]] umbes 2500 [[tonn]]i), suurim veealune rändrahn [[Toodrikivi hiidrahn|Toodrikivi]] [[Nõva]] lähedal (maht ligi 1500 m³).
Kokku on hiidrahne Eestis teada 87,<ref name=":0" /> suurem osa neist on [[Looduskaitse|kaitse all]]. Suuri rahne on Eestis umbes tuhatkond, väikeste rahnude arv on praktiliselt loendamatu.
Enamik Eesti rändrahnudest o[[Lahemaa]]l<nowiki/>järgi on tavapäraselt sarnastele loodusnähtustele ligilähedaselt kirjeldatav e, mille ümbermõõt on ligi 50 meetrit või üle selle on Eestis kaks: i.<ref>Pirrus, Enn. [http://www.gi.ee/rahnud/rahnud.pdf Eestimaa suured kivid]. Suurte rändrahnude lugu. Tallinn: TTÜ Geoloogia Instituut, 2009, lk 20.</ref>
==Vaata ka==
*[[Kivikülv]]
*[[Rändkivi]]
==Kirjandus==
*[[Enn Pirrus|Pirrus, E.]] 1996. Suured rändrahnud – võõrsilt pärit omad. Eesti Loodus, 4, 118–119.
*Pirrus, E. 2003. Hiidrahnud loodusmälestistena. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse, Tallinn, 75–88.
== Viited ==
<references />
[[Kategooria:Rändrahnud| ]]
[[Kategooria:Petroloogia]]
| 