Rändrahn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[rahn]] ([[läbimõõt]] üle [[liustik]]u lahti murtud [[pleistotseen]]se jäätumise alal levinud hiidrahnudest koondunud Eestisse.<ref name=":0">Soesoo, Alvar; Miidel, Avo. [http://gi.ee/geoturism/Randrahnud_EST_062011_100dpiS.pdf Eesti rändkivid]. Tallinn: MTÜ GEOGuide Baltoscandia, 2008. </ref>
 
Rändrahnuks on varem peetud ka [[tardkivim|tard-]] või [[moondekivim]]itest [[monoliit]]e, mille läbimõõt on suurem kui 1 meeter, tingimuseks vaid, et rahn ei asu tänapäeval oma algse [[lasum]]use kohas. Rändrahnu nimetus tuleneb sellest, et [[mandrijää]] toimel on need
 
==Eesti rändrahnud==
{{Vaata| Eesti rändrahnud}}
 
[[Pilt:Tubala kivi 2003.jpg|pisi|[[Tubala kivi]] Hiiumaal]]
Suurim maapealne rändrahn Eestis on [[Ehalkivi]] [[Kunda]] lähedal ([[ruumala]] 930 m&sup3;, [[mass]] umbes 2500 [[tonn]]i), suurim veealune rändrahn [[Toodrikivi hiidrahn|Toodrikivi]] [[Nõva]] lähedal (maht ligi 1500 m&sup3;).<ref name=":0" />
 
Kokku on hiidrahne Eestis teada 87,<ref name=":0" /> suurem osa neist on [[Looduskaitse|kaitse all]]. Suuri rahne on Eestis umbes tuhatkond, väikeste rahnude arv on praktiliselt loendamatu.
 
Enamik Eesti rändrahnudest on Põhja-Eestis. Eriti rohkelt on neid o[[Lahemaa]]l. Rahnude jaotumus suurusnäitajate <nowiki/>järgi on tavapäraselt sarnastele loodusnähtustele ligilähedaselt kirjeldatav e, mille ümbermõõt on ligi 50 meetrit või üle selle on Eestis kaks: [[Ehalkivi]] ja [[Kabelikivi]]i.<ref>Pirrus, Enn. [http://www.gi.ee/rahnud/rahnud.pdf Eestimaa suured kivid]. Suurte rändrahnude lugu. Tallinn: TTÜ Geoloogia Instituut, 2009, lk 20.</ref>
 
==Vaata ka==