Joonia koolkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid |
|||
1. rida:
[[Fail:Map Ciudades Antiguas Asia Menor.svg|pisi|Antiik-Ioonia kaart]]
'''Joonia koolkond''' on koolkkond loodusfilosoofidest, kes tegutsesid Väike-Aasias [[Joonia]] piirkonnas [[Mileetos]]es ja [[Ephesos]]es 6. ja 5. sajandil eKr. Eesmärk oli selgitada maailma ning selle nähtuste olemust, milleks kasutati ratsionaalseid meetodeid ning tõstatati filosoofiakeskseid probleeme. Kusjuures kõik [[filosoof]]<nowiki/>id olid huvitatud millest maailm võib tekkinud olla. Sooviti leida maailma algaine. Joonia koolkonna filosoofia on oma sisult [[loodusfilosoofia]].<ref name=":0" /> Joonia koolkonna filosoofi abil leiab aset üleminek maailma tõlgendamise viis müüdipõhiselt logosele ehk mütoloogilis-religioossed maailmatõlgendused asendusid üha enam filosoofilisteaduslike ja ratsionaalsete seletustega. Üleminek toimus vähehaaval, paljude antiikaja filosoofide juures on müüdilise mõtlemise mõjud märgatavad.<ref
Eelklassikaline kreeka filosoofia jaotatakse [[Koolkond|koolkonniti]], tuntumad on peale Joonia koolkonna on [[Pütagoreism|pütaagorlased]], [[Elea koolkond|eleaadid]], [[Atomistika|atomistid]] ja [[sofistid]]. Mõned Joonia koolkonna liikmed kuulusid [[Mileetose koolkond]]a. Joonia koolkonna liikmeteks loetakse [[Thales|Thalest]], [[Anaximandros|Anaximandrost]], [[Anaximenes]]<nowiki/>t, [[Herakleitos|Herakleitost]], Hipponit, [[Anaxagoras]]<nowiki/>t, [[Archelaos (filosoof)|Archelaost]] ja [[Diogenes Apolloniast|Diogenest Apolloniast]] <ref name=":3" /><ref name="a5M40" /> Mõned autorid samastavad Mileetose koolkonda Joonia koolkonnaga.<ref name=":1" />
== Teooriad ==
<nowiki/>Kokkuvõtlikult juurdles Muinas-joonia filosoofia maailma loomuse ja algupära üle. <ref name=":1" /> Varased joonia filosoofid võtsid maailma vaatlemise osa kõrvalseisja positsiooni. Nad väitsid, et kosmos toimib omaenda printsiipide (''physis'') alusel, mis eksisteerivad sõltumata inimeste tavadest ja traditsioonidest (''nomos''). Kosmose eraldamine inimhingest (psyche) võimaldas eelsokraatilistel filosoofidel arutleda kosmose tõelise olemuse üle ning pakkuda välja uusi maailma nägemise viise, mis erinesid varasemast mütoloogilisest maailmapildist. Vanakreeka mõttetargad pöörasid tähelepanu sellele, et maailm on mitmekesine, kuis seejuures ühtne ning seaduspärane. Sellest tekkis küsimus, kas paljususe taga peitub ühine alus, millest kõik asjad, kaasa arvatud jumalad, tekivad ja milleks kõik tagasi pöördub? Maailmapilt lähtub algaine igikestvusest ja hingestatusest. Füüsikaline on võrdne veel eetilisega. Nad seletasid maailma tekkimist ja koostist, erinevaid loodusnähtusi ja inimest maailmakõiksuse algega, otsides põhjendusi matemaatika, astronoomia, bioloogia ja meteoroloogia vallast. Maailmakäsitlus on dialektiline: nii alge kui kogu kõiksus on lakkamatus muutumises. <ref name=":5"
Püüti mõista maailma oma mõistusega, otsimata abi religioonist, [[Ilmutus|ilmutu]]<nowiki/>stest, kõrgema võimu tahtest või traditsioonist. Samal ajal õpetasid nad teisigi enese mõistust kasutama ning kõiges, kaasa arvatud oma õpetajates kõhklema. Nad olid esimesed õpetajad, kes ei püüdnud edasi anda mitte fikseeritud teadmiste kogumit, vaid julgustasid õppijaid väitlema, vastu vaidlema ning omapoolseid ideid väljapakkuma. <ref name="D1TWE" />
38. rida:
Ta selgitas näiteks maavärinaid selliselt, et Maa hõljub vee kohal ning maavärin tekib siis, kui lained õõtsuvad vastu maad. Thalese väitis oma kosmoloogilises doktriinis, et maailm pärineb veest. Thales tugines selle väite puhul bioloogiale: kõik elav vajab oma olemasoluks vett. Aristoteles tõlgendas seda nii, et vesi kätkeb endas elujõudu ning on tarvilik kõigele elavale olles seeläbi substants, millest on tekkinud kõik muu. Thalese teooria põhjendusest ei saa aga tuletada väidet, et kõik maailma elemendid on tuletatud veest. Pigem on vesi kõige oleva olemasoluks vajalik tingimus.<ref name=":0" />
Thalese mõtisklus kaasab loodusreligiooni elemente, kuna tema tõlgenduste kohaselt pidi aine ise olema elav või isegi hingestatud.<ref name=":0" /> Thalese kohaselt oli isegi magnetil hing, kuna ta tõmbas rauda külge. Thalese väites peitub filosoofia põhiküsimus substantsist ehk olemusest. Millised on maailma peamised toimemehhanismid? Püüet määratleda substantsi ja [[Olemine|eksistents]]<nowiki/>i kujuneb hiljem välja [[metafüüsika]]. Thalese looduseuurimine ja filosoofia olid primitiivsed, ent nad olid tõukejõuks edasistele filosoofidele.<ref name=":4"
=== Anaximandros ===
98. rida:
<ref name="D1TWE">{{Raamatuviide|autor=Bryan Magee|pealkiri=Filosoofia lugu|aasta=2000|koht=|kirjastus=Varrak|lehekülg=|isbn=9985-3-0261-3|keel=eesti keel|toimetaja=Aire Pevkur}}</ref>
<ref name="aECCg">{{Raamatuviide|autor=Edmund Jacoby|pealkiri=50 klassikut. Filoaoofid. Mõtlejaid antiigist tänapäevani|aasta=2003|koht=Tallinn|kirjastus=TEA kirjastus|lehekülg=14}}</ref>
<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Ene Grauberg, Kiira Kivinurk|pealkiri=Maailm tõde vabadus. Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku|aasta=1991|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=13|isbn=5-440-01259-1}}</ref>
<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Teodor Künnapas|pealkiri=Suuried mõtlejad. Põhijooni filosoofia ajaloost|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=Olion|lehekülg=25-26|isbn=5-460-00023-8}}</ref>
<ref name="GQm2r">{{Raamatuviide|autor=Christoph Delius, Matthias Gatzemeier, Deniz Sertcan, Kathleen Wünscher|pealkiri=Filosoofia ajalugu. Antiikajast änapäevani|aasta=2007|koht=|kirjastus=Koolibri|lehekülg=6|isbn=978-9985-0-1808-8}}</ref>
}}
| |||