Inglismaa kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

[[Anjou dünastia]]st [[Geoffroy V]] abiellus 1128. aastal, [[Keisrinna Matilda|Inglismaa-Mathilde]]'ga ([[William Vallutaja]] lapselapsega), millest sai aluse Inglismaa kuninglik Plantagenet'i dünastia. Liidust 1130. aastal sündinud [[Henry II|Henry II Plantagenet]] ristiti Le Mansi katedraalis ning 1154 päris ta ka Inglismaa trooni. Plantagenet [[impeerium]]ist sai suurim [[kuningriik]], suurem kui [[Prantsusmaa kuningriik]] kuni 1189. aastani, mil Prantsuse kuningas [[Philippe Auguste]] alustas rünnakut Inglismaa vastu. 1154–1485 valitses Inglismaad viisteist [[Plantageneti dünastia|Plantagenet'de]] [[monarh]]i. Dünastia vanem haru valitses [[Henry II]]-st kuni [[Richard II]] kukutamiseni 1399. aastal.

 

 

Henry II valitsusajal muutus Inglismaa [[Euroopa]] üheks võimsamaks riigiks, jäädes alla vaid [[Friedrich Barbarossa]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]]. Henry käes oli lisaks [[Inglismaa]]le ka peaaegu pool [[Prantsusmaa]]d: [[Bretagne'i hertsogkond]], [[Normandia hertsogkond]], [[Akvitaania hertsogkond]], [[Toulouse'i krahvkond]], [[Anjou krahvkond]]. Inglasest [[Rooma paavst]] [[Hadrianus IV]] avaldas [[1155]] [[bulla]] "[[Laudabiliter]]", millega andis [[Iirimaa]] Henry II jurisdiktsiooni alla.