Pazzi vandenõu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
15. rida:
Medici vendadele tungiti kallale [[1478]]. aasta [[26. aprill]]il toimunud pühapäevase [[Missa solemnis|püha missa]] ajal: seda Firenze [[Firenze toomkirik|Santa Maria del Fiore toomkirikus]] toimunud missast osa võtnud 10 000 inimese ees. Bernardo Bandi ja Francesco de' Pazzi pussitasid Giuliano de' Medicit 19 korda. Sel ajal kui ta toomkiriku põrandal verest tühjaks jooksis, pääses tema vend Lorenzo tõsiste, kuid mitte eluohtlike haavadega ja ta lukustati turvaliselt [[Angelo Poliziano]] käärkambrisse. Koordineeritud katse vangistada Firenze [[Firenze sinjoriia#Õigluse gonfalonjeer|õigluse gonfalonjeer]] ja [[Firenze sinjoriia|sinjoriia]] nurjus siis kui vandenõus osalenud peapiiskop ja Salviati klanni pea lukustati ruumi, mille uksed suleti varjatud ukseriiviga.
 
Riigipöördekatse oli nurjunud ja raevus firentslasedfirenzelased võtsid vandeseltslased kinni ja tapsid nad. Jacopo de' Pazzi visati aknast alla ja talle lõpu tegemiseks vedas rahvahulk teda alasti mööda tänavaid ja viskas ta [[Arno jõgi|Arno jõkke]]. Pazzi perekonnalt võeti ära kõik nende Firenzes asunud varad ja iga jälg nende nimedest kustutati. Salviati poodi [[Palazzo Vecchio]] müüride külge. Kuigi Lorenzo pöördus rahvahulga poole palvega mitte viia läbi ilma kohtuotsuseta õigusemõistmist, tapeti ikkagi paljud vandeseltslased ja inimesed, keda sellest süüdistati. Lorenzo suutis päästa Sixtus IV lähisugulase [[Raffaele Riario]], kes oli pea kindlasti süütu vandeseltslaste poolt haneks tõmmatu ja veel kaks teist vandeseltslaste lähisugulast. Peamisi vandeseltslasi aeti taga mööda kogu [[Itaalia]]t ja erinevate üle Euroopa asunud Pazzide ettevõtete varandused rööviti. Ära keelati Pazzi perekonna vapp ja kõik viited perekonna nimele.
 
==Tagajärjed==
25. rida:
 
==Kultuuris==
Hulka vandeseltslasi kujutas [[Sandro Botticelli]] maalil, mis rippus kas Firenze [[Bargello]] kindluses või valitsuskompleksi osaks olnud [[Dogana]] tollihoones. Seal olid kujutatud Francesco de' Pazzi, Bernardo di Bandino Baroncelli, Archbishop Salviati, Renato de' Pazzi, Messer Jacopo de' Pazzi, Antonio Maffei ja Stefano de Bagnone. Paavst [[Aleksander VI]] survestas Firenzet, et nad need elutruud pildid eemaldaksid, janing pealepärast Medicide valitsuse lõppu need viimaks hävitati.<ref>Martines, 135.</ref>
 
[[Vittorio Alfieri]] näidend "La congiura de' Pazzi" (esmaettekanne aastal [[1787]], esimest korda avaldatud aastal [[1789]]) on üks versioon vandenõu loost; nagu on üks versioon ka [[Ruggero Leoncavallo]] ooper "I Medici".