Erinevus lehekülje "Vanemuise teatriuuendus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg: ''''Vanemuise teatriuuenduseks''' nimetatakse uue teatrikeele otsinguid, mis toimusid 1960. aastate lõpus ja 1970. aastatel eeskätt Vanemuise teatri noort...')
 
 
Võtmesõnaks sellele teatrile kujuneb mäng, koos publikuga läbielatud ühine rituaalne akt, mis erines oma alustelt tugevasti stanislavskilikust ümberkehastumise printsiipidest. Evald Hermaküla: ''„Praktiliselt toimus sel ajal enamik etendusi, teatrimänge selle lihtsa ja väga hea reegli järgi, et mäng on lihtsalt mängult. Kui teatrikeelt kasutada, siis me stanislavskilikku nn neljandat seina – lava ja saali vahel – ja sellest tulenevaid mängupõhimõtteid ei tunnistatud. [---] Meie tol ajal püüdsime mängida vastupidiselt. [---] Küsimus on just nimelt mängureeglites ja mänguvahendites, mitte niivõrd tegelikus sisus. [---] Kindlasti aga tahtsime kõigest hingest, et vaataja ei jälgiks meid ja meie elu seal laval nagu võimalikku vaatemängu, vaid et see oleks tema jaoks midagi tegelikku, mida me ikka tõepoolest teeme ja tahame. [---] Mäng ei ole minu jaoks ühelgi juhul teesklus.“''<ref>{{Raamatuviide|autor=Evald Hermaküla|pealkiri=Teatrimärkmik 1981|aasta=1984|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Raamat|lehekülg=33}}</ref>
 
== Olulisemad lavastajad ==
* [[Evald Hermaküla]]
* [[Jaan Tooming]]
* [[Kaarin Raid]]
* [[Mikk Mikiver]]
* [[Kalju Komissarov]]
* [[Ingo Normet]]
 
== Olulisemad lavastused ==
 
Kolm olulisemat lavastust teatriuuenduse perioodi alguses 1969. aastal:
[[Fail:Evald_Hermaküla_lavastus_"Tuhkatriinumäng"_(Vanemuine).jpg|link=Fail:Evald_Hermaküla_lavastus_%22Tuhkatriinumäng%22_(Vanemuine).jpg|pisi|'''"Tuhkatriinumäng"'''
Ratastoolis Herta Elviste (Perenaine), poodiumil Raivo Adlas (Prints).
]]
* G. Suits/ E. Hermaküla/ J. Tooming, '''„Ühte laulu tahaks laulda“''' ''– Tallinna Kirjanike Maja''
* A. Kitzberg/J. Tooming, '''„Laseb käele suud anda“''' ''– Vanemuine''
 
Teatriuuendusest rääkides on oluline seda mitte üle tähtsustada. Need olid üksikud lavastused (sellest ka nende erakordsus, murrangulisus), laias teatriilmas mängiti ikka üsna endistviisi edasi. Ja ega kaasaminejaid, kohe mõistjaid ja heakskiitjaidki massiliselt olnud. Ilmselt oli selline teatritegemise laad laiemale publikule võõrastav. Võib ka väita, et teatriuuenduse mõju oli märksa pikaajalisem kui murrang ise, sest hakkas ju laiemgi teatriilm järk-järgult uuenduslikke elemente enda teatrilaadi sulatama. <ref>{{Raamatuviide|autor=Luule Epner, Monika Läänesaar, Anneli Saro|pealkiri=Eesti Teatrilugu|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Kirjastus Ilo|lehekülg=100}}</ref> Levik toimus üsna kiiresti just tänu noorematele lavastajatele, kes uuendusliku liiniga kiirelt kaasa läksid.
 
== Olulisemad lavastajad ==
* [[Evald Hermaküla]]
* [[Jaan Tooming]]
* [[Kaarin Raid]]
* [[Mikk Mikiver]]
* [[Kalju Komissarov]]
* [[Ingo Normet]]
 
== Viited ==
1

muudatus