Erinevus lehekülje "Jõesilm" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  2 aasta eest
Jõesilm koeb [[mai]] lõpust [[juuni]] keskpaigani<ref name=bio2/>. Selleks valmistab isane sobiva pesalohu<ref name=bio/><ref name=bio2/>. Kudemiskoha sügavus on 2–15 dm<ref name=bio2/>. Vee[[temperatuur]] peab olema püsivalt vähemalt 9–10 °C<ref name=bio2/>. Marja [[viljastamine|viljastamisega]] kaasnevad paaritumismängud, kus iga emase kohta tuleb 1–6 isast<ref name=bio2/>. Paaritumismängud võivad kesta mitu päeva<ref name=bio/>. Marjateri on 20–25 tuhat<ref name="Loomade elu"/><ref name=bio2/>. Marjaterad on 0,5–1,1 mm läbimõõduga<ref name=bio2/>, pirnjad, kleepuvad ja vajuvad põhja<ref name="Loomade elu"/>. Kui mari on koetud ja viljastatud, kaetakse see hoolikalt [[kruus]]aga<ref name=bio/><ref name=bio2/>. Pärast kudemist täiskasvanud silmud hukkuvad, sest nad on kaotanud võime toituda<ref name=bio2/>.
 
[[Vastne|Vastsed]], keda kutsutakse [[liivasonglane|liivasonglasteks]], kooruvad 11.–14. päeval pärast kudemist<ref name="Loomade elu"/>. Vastne on 3–4 mm pikkune väheliikuv kollakas ussike<ref name="Loomade elu"/><ref name=bio2/>. Vastne erineb täiskasvanud silmust niivõrd, et kaua aega ei osatud teda silmuga seostada<ref name=bio/><ref name=bio2/>. Vastsed kanduvad süvenditesse kivide ja kruusa vahel, kust kiire vool neid ära ei vii<ref name="Loomade elu"/>. Seal lebavad nad liikumatult mitu päeva, toitudes [[maks]]a koondatud [[rebu]]varust<ref name="Loomade elu"/>. 6 mm pikkuseks saanud vastsed kaevuvad põhja<ref name="Loomade elu"/>. 15–20 päeva vanused vastsed lahkuvad kudemispaigast ja kanduvad allavoolu, kuni jäävad pidama [[muda]]stesse nõrga vooluga jõeosadesse<ref name="Loomade elu"/>. Seal kaevuvad nad mutta ning hakkavad toituma [[detriit|detriidist]] ja [[ränivetikad|ränivetikatest]]<ref name="Loomade elu"/>. SellekaSelleks ajaks omandavad nad [[varjevärvus]]e, mis neid muda peal maskeerib<ref name="Loomade elu"/>.
 
Jõesilmul kestab vastsejärk 4–5 aastat<ref name="Loomade elu"/><ref name=bio/><ref name=bio2/>. Ta kasvab ja toitub ainult suvel<ref name=bio/><ref name=bio2/>. Seejärel toimub [[Moone (bioloogia)|moone]], mille käigus liivasonglasele tekivad [[silm]]ad ja imilehter<ref name=bio/><ref name=bio2/>. [[Soome laht|Soome]] ja Liivi lahes algab moone suvel ja lõpeb kevadel<ref name="Loomade elu"/>. Moonde ajal silm ei toitu<ref name=bio2/>. Pärast moonet kanduvad silmud vooluga merre<ref name=bio/><ref name=bio2/>.
67

muudatust