Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
'''Elektroonika''' on elektrienergia elektrilise juhtimise teadus, milles elektronidel on fundamentaalne roll. Elektroonika tegeleb elektriliste ahelatega, mis hõlmavad aktiivseid elektrilisi komponente (nagu näiteks vaakumlambid, transistorid, dioodid, integraallülitid ja andurid), sellega seotud passiivseid elektrilisi komponente ja sidumistehnoloogiaid. Tavaliselt sisaldavad elektroonikaseadmed vooluahelat, mis koosnevad peamiselt või eranditult passiivsete elementidega täiendatud aktiivsetest pooljuhtidest; sellist vooluahelat kirjeldatakse kui elektroonilist vooluringi.
 
Elektroonikateadust peetakse füüsika ja elektrotehnika haruks.<ref>{{Cite web|url=https://www.britannica.com/technology/electronics|title= Electronics, Encyclopædia Britannica|last=|first=|date=September 2016|website=|publisher=Encyclopædia Britannica|access-date=}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://en.oxforddictionaries.com/definition/electronics|title= Electronics definition, Oxford Dictionary|last=|first=|date=FebruaryVeebruar 2017|website=|publisher=Oxford University Press}}</ref>
 
Aktiivsete komponentide mittelineaarne käitumine ja nende võime kontrollida elektronivooge muudab nõrkade signaalide võimendamise võimalikuks. Elektroonikat kasutatakse laialdaselt infotöötluses, telekommunikatsioonis ja signaalitöötluses. Elektrooniliste seadmete suutlikkus käituda lülititena muudab digitaalse teabe töötlemise võimalikuks. Sidevõrkude tehnoloogiad, nagu trükkplaadid, elektroonika pakendamise tehnoloogia ja muud erinevad kommunikatsioonitehnoloogialahendused, moodustavad funktsionaalse vooluahela ja muudavad segakomponendid harilikuks töösüsteemiks.
==Elektrooniliste komponentide ajalugu==
 
Vaakumlambid olid üks esimesi elektroonilisi komponente.<ref>{{Cite journal|last=Guarnieri|first=M.|date=2012|title=The age of vacuum tubes: Early devices and the rise of radio communications|journal=IEEE Ind. Electron. M.|volume=6|issue=1|pages=41–43|doi=10.1109/MIE.2012.2182822|ref=harv}}</ref> Need vastutasid peaaegu täielikult kahekümnenda sajandi esimese poole elektroonikarevolutsiooni eest.<ref>{{Cite journal|last=Guarnieri|first=M.|date=2012|title=The age of vacuum tubes: the conquest of analog communications|journal=IEEE Ind. Electron. M.|volume=6|issue=2|pages=52–54|doi=10.1109/MIE.2012.2193274|ref=harv}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Guarnieri|first=M.|date=2012|title=The age of Vacuum Tubes: Merging with Digital Computing|journal=IEEE Ind. Electron. M.|volume=6|issue=3|pages=52–55|doi=10.1109/MIE.2012.2207830|ref=harv}}</ref> Need viisid elektroonika edasi algelise lõbustuse tasemelt, kinkides meile raadio, televisiooni, fonograafid, radarid, telefoni kaugekõned ja palju muud. Kuni 1980. aastate keskpaigani mängisid need juhtivat rolli mikrolaine ja kõrgepingeülekande ning televisiooni vastuvõtjate valdkonnas.<ref name="Okamura1994">{{cite book|author=Sōgo Okamura|title=History of Electron Tubes|url=https://books.google.com/books?id=VHFyngmO95YC&pg=PR4|accessdate=5 DecemberDetsember 2012|year=1994|publisher=IOS Press|isbn=978-90-5199-145-1|page=5}}</ref> Vaakumlampe kasutatakse endiselt mõnes erirakenduses, näiteks suure võimsusega raadiosagedusvõimendid, elektronkiiretorud, spetsiaalsed heliseadmed, kitarrivõimendid ja mõned mikrolaineahjud.
 
1955. aasta aprillis oli IBM 608 esimene IBM-i toode, mis kasutas transistorahelaid ilma igasuguste vaakumlampideta, ja seda peetakse esimeseks kommertsturule toodetud arvutusmasinaks, mis koosnes täielikult transistoritest. 608 sisaldas üle 3000 germaaniumist transistori. Thomas J. Watson Jr käskis kasutada transistoreid kõigi tulevaste IBMi toodete disainis. Sellest ajast alates kasutati arvutiloogika ja välisseadmete puhul peaaegu eranditult transistoreid.
35

muudatust