Kogu omamiskulu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P viidete parandused |
||
1. rida:
'''Kogu omamiskulu''' (inglise keeles ''Total cost of ownership'' või ''TCO'') on vara ostu-, installeerimise-, kasutamise-, uuendamise- ja haldamiskulud kokku. Alternatiivide vahel valides, peaks ostja arvesse võtma, et kõige madalama ostuhinnaga variant ei pruugi olla pikas perspektiivis kõige kasulikum, vaid kõige madalama omamiskuluga vara on üldiselt praktilisem ja mõistlikum ost. Ostujärgsed kulutused võivad olla mahukad ning tihti ettearvamatud.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Investopedia|URL=https://www.investopedia.com/terms/t/totalcostofownership.asp|Pealkiri=Total Cost Of Ownership - TCO|Väljaanne=Investopedia|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
== Ajalugu ==
TCO analüüsist hakati rääkima rohkem 1980. aastate lõpus, kui [[infotehnoloogia]] haru analüütikute uuringud leidsid suuri erinevusi IT süsteemide ostuhinnal ja haldamishinnal. Suurettevõtte [[IBM]] konkurendid tõid välja oma TCO analüüsi tulemused ning sellega tõestasid, et IBM tehnoloogiat viie aasta vältel hallata on äärmiselt kulukas. Süsteemi kogu omamiskulu IBM-lt riist- ja tarkvara ostnud ettevõttele läks maksma 5 kuni 10 korda rohkem kui süsteem ise maksis.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Marty Schmidt|URL=https://www.business-case-analysis.com/total-cost-of-ownership.html|Pealkiri=Total Cost of Ownership TCO Analysis|Väljaanne=Business Case Analysis|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
Kogu omamiskulu analüüsi populariseeris [[Gartner, Inc.]] aastal 1987, mis on üks USA suurimaid uurimis- ja nõustamisteenuseid pakkuv ettevõtte, mis keskendub infotehnoloogiale. Sel ajal analüüsitigi peamiselt ainult infotehnoloogia valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid, kuid mõned aastat hiljem laiendati uuringuid ning hakati analüüsima ka muudes majandusharudes tegutsevaid organisatsioone. <ref>{{Netiviide|Autor=
== Kasutusvaldkond ==
14. rida:
Kogu omamiskulu analüüsi rakendamine projektide kirjutamisel ja projektide läbiviimisel tagab suure tõenäosusega parema ülevaate kuludest. Lisaks aitab TCO analüüs langetada otsust erinevate toote- või teenusepakkujate vahel, kui pakkujaid on palju ja vaja on leida optimaalseim pakkumine. Projektide puhul analüüsitakse kogu omamiskulu sarnaselt ettevõttega - leitakse kõikvõimalikud alternatiivid, mida erinevad pakkujad pakuvad, koostatakse ning arvutatakse kokku kuludest ülevaade ning seejärel analüüsitakse tulemusi võrreldes lõpliku kogu omamiskulu ning väärtust projektidele.
Lisaks ostualternatiivide kaalumisele, kasutatakse kogu omamiskulu analüüsi, et valida kas toote või teenuse ostmise või rentimise vahel. Teenuse rentimist infotehnoloogia valdkonnas nimetatakse teenusele orienteeritud infotehnoloogia arhitektuuriks. Tihti võib olla, et teenusepõhine lähenemine annab parema ülevaate jooksvatest kuludest ja ka madalama omamiskulu.<ref>{{Netiviide|Autor=Ivo Suursoo|URL=https://www.aripaev.ee/uudised/2005/06/13/firma-vaartusahelas-peab-info-liikuma-reaalajas|Pealkiri=Firma väärtusahelas peab info liikuma reaalajas|Väljaanne=Äripäev|Aeg=14.juuni 2005|Kasutatud=}}</ref>
== Kogu omamiskulu analüüs<ref name=":1" /> ==
35. rida ⟶ 37. rida:
* finantseerimiskulud (kulud seoses laenu ja intressi tagasi maksmisega)
* kasutusvõimetusest tingitud kulud (kui vara peaks mingil ajaperioodil olema kasutuskõlbmatu, siis sellest tulenevad kulud)<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Lisa M. Ellram|URL=http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/09600039510099928|Pealkiri=Total cost of ownership: An analysis approach for purchasing|Väljaanne=Emerald Insight|Aeg=1995|Kasutatud=}}</ref>
Vastavalt sellele, mis varaga on tegemist, ei tule kõikide eelpool mainitud kuludega arvestada, kuid peidetud kulusid võib olla ka rohkem. See kõik oleneb vara tüübist ja kasutusvaldkonnast.
| |||