Vikipeedia

C-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
PResümee puudub
97. rida:
'''C-vitamiin''' ehk L-[[askorbiinhape]] ehk '''<small>L</small>-askorbaat''' (ka '''vitamiin C''') on bioaktiivne essentsiaalne [[biomikromolekul]], tugev hape, ka [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuv]] [[vitamiinid|vitamiin]] ja [[antioksüdant]], mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik mitmete [[organism]]ide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
 
C-vitamiin on inimorgansimiinimorganismi suhtesjaoks antiskorbuutne ühend.
 
C-vitamiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib inimorganismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades selliseid haiguslikke seisundeid nagu [[skorbuut]] ([[inglise keel]]es ''scurvy''), [[periodontiit]] ([[hambajuureümbrisepõletik]]), [[müokardi infarkt]] ja [[krooniline südamehaigus|kroonilised südamehaigused]].<ref>Pirkko J. Pussinen, Tiina Laatikainen, Georg Alfthan, Sirkka Asikainen, Pekka Jousilahti, ''Periodontitis Is Associated with a Low Concentration of Vitamin C in Plasma'', doi: 10.1128/CDLI.10.5.897-902.2003Clin Vaccine ImmunolSeptember 2003 vol. 10 no. 5897-902, [http://cvi.asm.org/content/10/5/897.full vaadatud 24.06.2013]</ref>
 
C-vitamiini bioaktiivsus kaob kuumutamisel, [[hapnik]]u ja [[valgus]]e toimel.<ref name="Inimkeha 2015"> [[Mihkel Zilmer]], [[Aune Rehema]], [[Ursel Soomets]], [[Kersti Zilmer]], "Inimkeha põhilised biomolekulid (meditsiiniliselt tähtsamad ülesanded). Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid)", 2015, [[Avita]], ISBN 978-9985-2-2168-6</ref>
 
==Termini kujunemine==
125. rida:
==Keemiline struktuur ja omadused==
{{Vaata|Askorbiinhape}}
C-vitamiini keemiaga seotud küsimusi vaadeldakse artiklis "[[askorbiinhapeAskorbiinhape]]".
 
===Biokeemilised indiviidid===
135. rida:
== C-vitamiini ainevahetus==
 
[[Seedetrakt|Seedekulglasse]], näiteks [[taimed|taimse]] toiduga, sattuv C-vitamiin imendub [[peensool]]est [[naatrium]]-sõltuva aktiivtranspordi ja passiivdifusiooniga. Aktiivselt imenduvad väikesed ja mõõdukad kogused, passiivse difusiooni roll kasvab suurte koguste puhul.<ref name="Inimkeha 2015"/>
 
Imendumine on küllastuv protsess, koguste suurenedes väheneb järsult [[veri|verre]] jõudva C-vitamiini kogus (imendumismehhanismide küllastumise ja lagunemise kiiruse tõttu). Väga suurte annuste võtmisega kaasneb tavaliselt [[kõhulahtisus]].
145. rida:
=== Immuunsüsteemis ===
 
1979. aastal läbiviidudläbi viidud uuringutes näiva ravimi ja 4000 mg askorbiinhappega ei tuvastanud, katsealustel tõusis küll vereseerumi C-vitamiini sisaldus, toimet veres ringlevatele leukotsüütidele ei tekkinud.<ref>Ludvigsson J, Hansson LO, Stendahl O., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/381229 The effect of large doses of vitamin C on leukocyte function and some laboratory parameters. Lühikokkuvõte.], Int J Vitam Nutr Res. 1979;49(2):160-5., vaadatud 27.09.2014 </ref>
 
Vere askorbiinhappesisaldus on [[fagotsüüt]]ide ja [[lümfotsüüt]]ide omaga võrreldes väike, selle põhjal omistatakse C-vitamiinile mõningane roll lümfoid(-immuun)süsteemi [[leukotsüüdid|rakkude]] töös ja [[immuunvastus]]es.<ref>Harri Hemilä, [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/immunity/ Effects of vitamin C on the immune system], 2006, vaadatud 23.06.2013 </ref>
154. rida:
C-vitamiini [[biosüntees]]iks vajalikke [[ensüümid|ensüüme]] loetakse leiduvaks kõikides [[klorofüll]]i sisaldavates taimedes ja nimetatud protsessid toimuvad, mitmeid metaboolseid radu kasutades, enamikus [[rakk]]udes (ka [[apoplast]]).
 
C-vitamiini leidub paljudes toiduks tarbitavates köögiviljades ja marjades jpt looduslikes toitainetes, nagu [[must sõstar|mustad sõstrad]], [[kibuvits]], punane pipar ehk [[paprika]], [[lehtkapsas]], [[mädarõigas]], [[kiivi|kiivid]]des jne. Rikkalikud allikad on mustsõstarmustad sõstrad, jõhvikasjõhvikad, vaarikasvaarikad, mustikasmustikad, karusmarikarusmarjad, virsik, [[harilik sibul|sibul]], porrulauk, tomat, väga head allikad on pohl, paprika.<ref name="Inimkeha 2015"/>
 
C-vitamiini sisaldus köögiviljades ja marjades sõltub nii taimede kasvukoha [[mullastik]]ust, [[sort|sordist]], [[Ilmastikutingimused|ilmastikutingimustest]], [[agrotehnika]]st, [[säilitamine|säilitamisest]] jpt muudest teguritest.<ref>M.Boland, P.J.Moughan, ''Nutritional Benefits of Kiwifruit'', advances in Food and Nutrition Research, vol 68, Academic Press, 1 ed 2013, ISBN 978-0-12-394294-4, [http://books.google.ee/books?id=FtkmUL1yCjsC&pg=PA46&dq=vitamin+C+content+of+fruits+after+ripening&hl=et&sa=X&ei=Xa_GUbaEAtDzsga0qoGQDA&ved=0CEsQ6AEwBA#v=onepage&q=vitamin%20C%20content%20of%20fruits%20after%20ripening&f=false Google`i raamatu , vaadatud 23.06.2013]</ref>
224. rida:
==== Ebola viirushaigus ====
 
Anonüümseks jäänud arst on arvanud, et kuna [[Ebola viirus]] põhjustab osaliselt samu sümptomeid kui askorbiinhappevaegus, saaks [[Ebola viirushaigus|Ebola viirushaigusse]] nakatunud haigete ravis kasutada C-[[Vitamiinipreparaadid|vitamiini-preparaatidepreparaati]], manustades seda suurtes doosides intravenoosselt.<ref>{{netiviide
| URL = http://deutsche-wirtschafts-nachrichten.de/2014/08/07/neue-these-ebola-virus-kann-mit-vitamin-c-bekaempft-werden/ | Pealkiri = Neue These: Ebola-Virus kann mit Vitamin C bekämpft werden | Väljaanne = Deutsche Wirtschafts Nachrichten | Aeg = 7.08.14 | Kasutatud = 18.09.2014 | Keel = saksa}}</ref>
 
238. rida:
|-
|askorbüül-6-kaprülaat
|''ascorbyl-6-caprylate''
|’’ascorbyl-6-caprylate’’
|VC-6
 
|-
|askorbüül-6-lauraat
|''ascorbyl-6-laurate''
|’’ascorbyl-6-laurate’’
|VC-12
 
|-
|askorbüül-6-palmitaat
|''ascorbyl-6-palmitate''
|’’ascorbyl-6-palmitate’’
|VC-16
 
270. rida:
|-
|askorbiinhape
|''ascorbic acid''
|’’ascorbic acid’’
|100
|-
|askorbüül-5,6-diatsetaat
|''ascorbyl-5,6-diacetate''
|’’ascorbyl-5,6-diacetate’’
|100
|-
|askorbüül-6-palmitaat (lipofiilne derivaat)
|’’ascorbyl''ascorbyl-6-palmitate’’palmitate'' lüh (VC-16)
|100
|-
|6-deoksü-6-kloro-<small>L</small>-askorbiinhape
|’’6''6-deoksy-6-cloro-<small>L</small>-ascorbic acid’’acid''
|70–98
|-
|dehüdroaskorbiinhape
|''dehydroascorbic acid''
|80
|-
|6-deoksüaskorbiinhape
|''6-deoxyascorbic acid''
|33
|-
|askorbiinhape 2-sulfaat
|''ascorbic acid 2-sulfate''
|aktiivne kaladel
|-
|isoaskorbiinhape
|''isoascorbic acid''
|5
|-
|L-glükoaskorbiinhape
|''L-glucoascorbic acid''
|3
|}
311. rida:
===''GLO''-geenimutatsioonid===
 
[[Haploriinsed primaadid]] (''Haplorrhini)'', sealhulgas ka inimene (61 miljonit aastat tagasi), ka kalad (valdavalt ''[[Teleostei]]'' aga ka [[lõhe]]), osad [[linnud]] (peamiselt ''[[Passeriformes]]''), osad [[nahkhiir]]ed ja [[merisiga|merisead]] (14 miljonit aastat tagasi) on evolutsiooni käigus, hinnanguliselt vahemikus 14–61 miljonit aastat tagasi, kaotanud ''GLO''-[[geenimutatsioon]]i tõttu (inglise ''L-gulono-γ-lactone oxidase gene'' – GLO, ''EC'' number 1.1.3.8) võime sünteesida C-vitamiini organismisiseselt ([[endogeenne|endogeenselt]]) ja peavad selle saama toiduga ([[eksogeenne|eksogeenselt]]).<ref>[http://www.chemgapedia.de/vsengine/tra/vsc/de/ch/3/anc/anwendungen1.tra/Vlu/vsc/de/ch/3/anc/vitamin_c/allgemeines_und_chemie.vlu/Page/vsc/de/ch/3/anc/vitamin_c/1_vitamincharakter/vertiefung/biosyn_m87ht0102.vscml.html]</ref><ref>[[De Tullio, M. C]]. ''The Mystery of Vitamin C''. Nature Education 3(9):48, 2010. [http://www.nature.com/scitable/topicpage/the-mystery-of-vitamin-c-14167861 (vaadatud 5.06.2013)]</ref><ref>Michael B. Davies, John A. Austin, David A. Partridge, ''Vitamin C: Its Chemistry and Biochemistry'', 1991, The Royal Society of Chemistry, ISBN 0-85186-333-7,[http://books.google.ee/books?id=gMe5LCZLm2kC&pg=PA80&dq=Ascorbic+acid+++Biosynthesis+in+insects&hl=et&sa=X&ei=MkLJUaT9A6i90QWnsoCICQ&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Ascorbic%20acid%20%20%20Biosynthesis%20in%20insects&f=false Google`'i raamatu raamat, vaadatud 26.06.2013]</ref><ref>M.J.Ranek S.W.Catten. M.S.Willis,''Albert Szent-Györgyi Discoverer of VitaminC and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology and Cancer Development'', doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698., [http://labmed.ascpjournals.org/content/42/11/694.full.pdf+html vaadatud 23.06.2013]</ref><ref>Takayoshi Kanō,''The Last Ape: Pygmy Chimpanzee Behavior and Ecology'', Stanford University Press, lk 108, 1992,
[http://books.google.ee/books?id=0zisAAAAIAAJ&pg=PA108&dq=artificial+enzymes+and+vitamins&hl=en&sa=X&ei=FOO5UbmwNMfOsgbgj4GYAQ&ved=0CCoQ6AEwADg8#v=onepage&q=artificial%20enzymes%20and%20vitamins&f=false Google`'i raamatu raamat, vaadatud 14.06.2013]</ref>Nii näiteks tarbivad C-vitamiini
*[[gorilla]]d (''[[Gorilla gorilla]]'') 20–30 mg/kg/päevas
*ahvid (''[[Alouatta palliata]]'') 88 mg/kg/päevas
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/C-vitamiin"