Riiklik julgeolek: erinevus redaktsioonide vahel

'''Riiklik julgeolek''' on [[riik|riigi]] ja selle rahva võime kaitsta enda sisemisi väärtusi ja eesmärke väliste ohtude eest. Julgeoleku tagamiseks kogutakse teavet kehtivale seaduslikule riigikorrale, riigi valitsemisviisile või riiklikule terviklikkusele ohtu kujutatavate väliste ja sisemiste faktoritetegurite kohta, hinnatakse seda ning võetakse kasutusele adekvaatseid ohte vähendavaid või kõrvaldavaid vastuabinõusid.

Igas normaalselt funktsioneerivas riigis on olemas julgeolekuvaldkonna eest vastutav ametkond, kuid diktatuuris ([[Kolmas Riik]], [[NSVL|NSV Liit]], [[Ladina-Ameerika]] riigid jne) on sellised ametkonnad muutunud poliitiliste teisitimõtlejate ning opositsiooni represseerijaiks.

RahvuslikuRiikliku julgeoleku valdkonnad on militaarne julgeolek, majanduslik julgeolek, ökoloogiline julgeolek, ühiskondlik julgeolek ja poliitiline julgeolek. Nendes valdkondades käsitletakse rahva julgeolekut vägivalla ees, mis ei pruugi alati olla otsene, vaid võib turvatunnet mõjutada ka kaudselt.

Militaarse julgeoleku all mõeldakse riigi võimet ennast kaitsta ning ära hoida sõjalist agressiooni. Militaarne julgeolek on endiselt rahvuslikuriikliku julgeoleku võtmeelemente, ent selle tähtsus on viimastel aastakümnetel vähenenud teiste julgeolekuvaldkondade esilekerkimise tõttu. Enamik maailma riikidest on rahuarmastavad ning ei ähvarda teisi riike. Sellegipoolest leidub ka vaenulikke ja agressiivseid riike, mistõttu on enamiku riikide käsutuses ka relvajõud. Sõjaliste jõudude olemasolu peetakse paratamatuseks ning seeläbi saavad riigid kooseksisteerida ilma, et peaksid muretsema [[sõjaline heidutamine|sõjalise heidutamise]] või allutamise pärast. Paljud riigid astuvad ka [[liit (poliitika)|sõjalistesse liitudesse]] teiste riikidega, et tugevdada enda rahvuslikkuriiklikku julgeolekut. Rahvusvahelises plaanis on tähtis saavutada militaarse jõu tasakaal, selleks et võim ei koodnukskoonduks ühe tegutseja kätte: püütakse vältida [[hegemoonia|hegemoonilist]] domineerimist, mis kujutaks endast sunni, allutamise ja heidutamise rakendamist teiste tegutsejate suhtes.<ref name="D97Cl" />

Arusaam poliitilisest julgeolekust on üsna hägune. 1994. aasta [[ÜRO Arenguprogramm|ÜRO Arenguprogrammis]] kasutatav poliitilise julgeoleku kontseptsioon on väga kitsas: see hõlmab [[inimõigus|inimõiguseidinimõigusi]] ja kodanike represseermistrepresseerimist militaarrežiimide poolt. Tihti peetakse poliitilise julgeoleku osaks ka [[demokraatia|demokraatlikku valitsemist]], seda eriti siis, kui [[julgeolek]] on defineeritud kui asjade seis, mis tuleb saavutada selleks, et panustada mingi grupi heaolusse.<ref name="JSFH4" /> Laiemas mõttes on rahvuslikuriikliku julgeoleku poliitilise aspekti all mõeldud sotsiaalse korra stabiilsust.

* ''RahvuslikeRiiklike eesmärkide olemasolu'' – ilma nendeta kaotab poliitiline julgeolek enda tähenduse.

#''Alistamine/hegemoonia'' – omane aktiivsele ja väljapoole-suundumusega tegutsejale. Nende omaduste tugeva ilmnemise korral kaldub tegutseja püüdma teisi alistada, nõrgema ilmnemise korral on tegutseja taotluseks [[hegemoonia]]. Ühel või teisel juhul on sellise poliitikatüübi esindajale omane püüd laiendada enda sisemisi väärtusi väljapoole rahvuslikestriiklikest piiridest.

#''Revolutsioon/finlandiseerumine'' – omane aktiivsele ja sissepoole-suundumusega tegutsejale. Nende omaduste tugeva ilmnemise korral kaldub tegutseja pooldama [[revolutsioon|revolutsiooni]]. Nõrga ilmnemise korral on tegemist nn [[finlandiseerumine|Finlandiseerumisegafinlandiseerumisega]]. Selliste poliitikatüüpide korral seab tegutseja kahtluse alla enda sisemised väärtused ja institutsioonid ning püüab osaliselt või täielikult muuta enda sisemisi kokkuleppeid, et kindlustada enda julgeolekut.

Kas majanduslikku julgeolekut tuleks pidada militaarse julgeolekuga võrdväärseks või viimasest isegi tähtsamaks? Majandusliku julgeoleku eesmärk on tagada igale generatsioonile kõrgem elukvaliteet kui eelnevale. Peamised rahvuslikkuriiklikku julgeolekut puudutavad majanduslikud aspektid on:

[[Energeetilise julgeoleku]] all mõistetakse riigi võimalusi ja suutlikust kasutada ja varustada elanikkonda ja majandust selle toimimiseks vajalike energiaressurssidega ([[elektrienergia]], [[kütus]] jne) ning neid ohustavate faktoritetegurite kohta informatsiooni kogumist, arvestamist, hindamist ning adekvaatsete vastumeetmete kasutamist ohtude elimineerimiseks ning oma ülesannete täitmiseks.

# Rahvusvahelised keskkonnaprobleemid, mis ohustavad rahvuslikkuriiklikku julgeolekut ''laias mõttes'', nt [[globaalprobleemid]]

# Rahvusvahelised [[loodusressurss|loodusressursse]] ja keskkonda puudutavad probleemid, mis ohustavad rahvuslikkuriiklikku julgeolekut ''traditsioonilises mõttes'': ohustatud on territoriaalne integreeritus, poliitiline stabiilsus jms.

Kliimamuutuste näol on tegemist on rahvusvahelises plaanis enim kõne all oleva ökoloogilise probleemiga. Siia alla kuulub näiteks merevee taseme tõus, mis teatud piirini jõudes ohustab [[Bangladesh|Bangladeshi]], [[Hiina|Hiinat]], [[Jaapan|Jaapanit]] ja [[Holland|Hollandit]], tuues kaasa miljoneid [[keskkonnapõgenikud|keskkonnapõgenikke]]. Lisaks sellele ohustab rahvuslikkuriiklikku julgeolekut ka [[mets|metsade]], põllumajanduslike maade, [[rohumaa|rohumaade]] ja [[rannik|rannikualade]] hävinemine ning puhta [[joogivesi|joogivee]] nappus. RahvuslikuleRiiklikule julgeolekule kujutavad need muutused ohtu, kuna võivad kõige hullemate stsenaariumite kohaselt kaasa tuua ökoloogilise katastroofi [[põud|põua]], [[kõrbestumine|kõrbestumise]], [[nälg|nälja]], [[üleujutus|üleujutuste]] ja miljonid [[keskkonnapõgenikud]]. <ref name="Romm" />.