Redaktsioon: 2. oktoober 2017, kell 15:50 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 055 muudatust P HC: lisatud Kategooria:Toiduainete konserveerimine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. detsember 2017, kell 23:57 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Image:Desiccation-cracks_hg.jpg\|thumb\|right\|Mudane pind kuivades praguneb, sest süsteemi [[ruumala\|maht]] väheneb.]] '''Kuivatamine''' ehk '''kuivatus''' on [[vesi\|vee]] eemaldamine [[tahkis\|tahkest]], [[vedelik\|vedelast]] või [[gaas]]ilisest ainest. Kuivatamiseks kasutatakse kõige enam füüsikalis-keemilisi meetodeid, ~~nagu~~näiteks [[aurustamine\|aurustamist]], [[absorptsioon\|absorptsiooni]], [[adsorptsioon\|adsorptsiooni]], [[destillatsioon\|destillatsiooni]], [[sublimatsioon\|sublimatsiooni]], gaaside puhul kasutatakse ka [[kondenseerumine\|kondenseerimist]]. Suurema efektiivsusega, ehkki kallimad, on keemilised meetodid, mille puhul kasutatakse vettsiduvaid ([[hügroskoopsus\|hügroskoopseid]]) aineid nagu [[kaltsiumkloriid\|CaCl<sub>2</sub>]], [[kaaliumkarbonaat\|K<sub>2</sub>CO<sub>3</sub>]], [[alumiiniumoksiid\|Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub>]], [[silikageel]], [[Naatrium\|Na]], [[difosforpentoksiid\|P<sub>2</sub>O<sub>5</sub>]] jm. Vettsiduvad agendid on kasutusel eeskätt [[labor]]ites. Kuivatamine kestab seni, kuni [[veeauru rõhk]] kuivatatava aine pinnal saab võrdseks veeauru [[osarõhk\|osarõhuga]] ümbritsevas keskkonnas. Absoluutsele lähedase kuivuse saavutamine nõuab suletud süsteemi (näiteks [[eksikaator]]) ja paljudel juhtudel spetsiifilist käitlust. 9. rida: Kuivatamist kasutatakse tihti [[toiduaine]]te säilitamiseks. Kuna kuivatamine kõrgel [[temperatuur]]il kahjustab toiduainete maitset ja [[toiteväärtus]]t, siis eelistatakse [[vaakum]]kuivateid, kus protsess toimub kiiremini ja madalamal temperatuuril. Veelgi parem on kasutada [[sublimatsioon\|sublimeerimist]] – toiduaine külmutatakse ja seejärel kuivatatakse kõrgvaakumis. Looduses toimub vettsisaldavate avatud süsteemide korral nende paratamatu kuivamine sõltuvalt ümbruskonna [[temperatuur]]ist, [[tuul]]est, [[õhuniiskus]]est, [[päikesekiirgus]]est, kuivava materjali [[poorsus]]est, pinna omadustest jm ~~faktoritest~~teguritest. Suhteliselt kuiva aine, kuid suure õhuniiskuse korral toimub vastupidine protsess, – aine niiskuse suurenemine. ==Vaata ka==

Kuivatamine: erinevus redaktsioonide vahel