Erinevus lehekülje "Tarto maa rahwa Näddali-Leht" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
[[Baltisaksa]] aadliringkonnast tsaarivalitsusele saadetud kaebuses osutati sellele, et leht kisub alla talupoegade kuulekust härrade suhtes, kirjutades asjadest, mis talurahvasse ei puutu. Samuti kardeti rahutusi seoses käimasoleva nekrutivärbamise ning maakaitseväe moodustamisega.
 
Keisri otsusega keelati juba sama [[1806]]. aasta lõpus eestikeelse ajalehe edasine trükkimine ning kõik eksemplarid hävitati. Hävitustöö oli nii põhjalik, et pikka aega ei leitud Eestist ühtki numbrit «Tarto maa rahwa Näddali-Lehte». Alles [[1995]]. aastal leidis ajaloolane [[Tõnu Tannberg]] Peterburi ajalooarhiivist kümme nädalalehe originaalnumbrit (1, 2, 4, 5, 14, 23, 24, 25, 32, 33)<ref>Tõnu Tannberg."Tarto maa rahwa Näddali-Leht".Tartu, 1998</ref> ja ainult seetõttu teame täna, kuidas see leht välja näeb. Varem olid teada vaid koopiad tsensuurikomitee tsensori Friedrich David Lenzi aruannetest, milledmille leidis [[Sergei Issakov]] 1960. aastatel Peterburi arhiivist.<ref name="Täna 190 aastat tagasi">[http://www.postimees.ee/2472193/tana-190-aastat-tagasi-ilmus-tartus-esimeneeestikeelne-ajaleht-uudis-aastast-1806-keegi-polnud-oma-ihusilmaga-nainud-sajandiavastus-esimene-number-tartu-on-ajast-ees-sisust-eesti-ajakirjandusloo-tahtpaevi-1996-aastal "Täna 190 aastat tagasi ilmus Tartus esimeneeestikeelne ajaleht, Uudis aastast 1806, Keegi polnud oma ihusilmaga näinud, Sajandiavastus, Esimene number, Tartu on ajast ees, Sisust, Eesti ajakirjandusloo tähtpäevi 1996. aastal"] Postimees, 13. märts 1996</ref>
 
Kokku jõuti ajalehte välja anda 39 numbrit.<ref name="Täna 190 aastat tagasi" />