Erinevus lehekülje "Aegna" redaktsioonide vahel

Lisatud 13 baiti ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
(Ajalooline informatsioon)
P
Aegna kuulub administratiivselt [[Tallinn]]a Kesklinna linnaosa haldusalasse. See on ainuke meresaar, mis jääb Tallinna piiresse. [[2003]]. aastal kaaluti Aegna ja [[Naissaar]]e vahetust Tallinna ja [[Viimsi vald|Viimsi valla]] vahel. Aastal [[2004]] algatas Tallinna linnavalitsus ideevõistluse saare muutmiseks vabaajakeskuseks. [[Toomas Vitsut]] leidis, et saarel võiks olla [[kasiino]]d ning arutlusel oli isegi silla ehitamine [[Viimsi poolsaar]]elt [[Armuneeme]]lt.
 
2017. aasta seisuga on end Aegnale elama registreerinud 12 elanikku. Aastatel 2013-20162013–2016 oli saarel 6 elanikku.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
 
==Geograafia==
[[Pilt:Aegna_islands.png|thumb|Aegna asend: 1-. Aegna, 2-. [[Viimsi poolsaar]], 3-. [[Rohuneem]], 4-. [[Kräsuli]], 5-. [[Kumbli]], 6-. [[Peenekarikrunn]], 7-. [[Vullikrunn]], 8-. [[Linnalaht]], 9-. [[Suursalm]], 10-. [[Väikesalm]], 11-. [[Peldikukari]], 12-. [[Lõhekari]], 13-. [[Vahekivi]], 14-. [[Liuhkakari]], 15-. [[Sitakari]], 16-. [[Angerjakari]], 17-. [[Holgani kari]]]]
 
Aegna saare ja [[Viimsi poolsaar]]e vahele jäävad [[Kräsuli]] ja [[Kumbli]] saar, mida ühendab Aegnaga [[Suur salm|Suursalmi]] väin. Aegnast loode poole jäävad [[Sillikrunn]] ja [[Vullikrunn]]. Saarest lääne pool on [[Punakivi kari]].
 
==Infrastruktuur==
Aegna avati turistidele 1960ndate algul ning tihe liiniliiklus "Koplirand"-Kopliranna tüüpi laevadega võimaldas suviti saart külastada sadadel inimestel päevas. 1990ndail liiniliiklus soikus.
Tallinna Linnavalitsuse tellimusel alustas kevadel [[2001]] üsna hõredat liiniliiklust reisilaev [[Monica (laev)|Monica]], mis sõitis ka [[Naissaar]]ele. Järgmistel aastatel otsiti odavamat laeva, mistõttu üheks suveks laevaliiklus katkes hoopiski.
 
Tallinna-Tallinna–[[Helsingi]] liinil varem kurseerinud [[Copterline]]'i [[kopter]]id sõitsid ringiga ümber Aegna saare.
 
Alates [[2006]]. aasta suvest sõitis Tallinna Linnavalitsuse tellimusel Piritalt Aegnale [[Eesti Mereakadeemia Merekool]]i õppelaev [[Juku (laev)|Juku]], esimesel kahel aastal merekooli opereerimisel. Aastail 2008-20092008–2009 väljus Juku [[Lindaliini AS]]i opereerimisel [[Patareisadam]]ast. [[2010]]. aasta suvel sai Juku operaatorfirmaks [[Kihnu Veeteed]] ning laev väljus [[Kalasadam]]ast.
 
Aegna kai on Talneeme kaldal, kuid [[muul|lainemurdja]] puudumise tõttu sobib vaid lühiajaliseks peatumiseks.
Aegna saab [[elekter|elektrit]] 10 kV pingega merekaabelliini kaudu [[Viimsi poolsaar]]el asuvast [[alajaam]]ast. Sügisel 2011 asendati kogu saarel õhuliinid maakaabliga.
 
[[Pilt:Aegna-Peeter Suure Merekindluse garnisoni ohvitseride kasiino, 1914, 1930. aastad.jpg|pisi|Aegna Peeter Suure Merekindluse garnisoni ohvitseride kasiino]]
==Ajalugu==
Kõige vanemad kirjalikud andmed Aegna saare kohta pärinevad 1297. aastast, mil Taani kuningas [[Erik Menved]] keelas Aegnal ja [[Naissaar|Naissaarel]] metsaraie. Aegna kohanime päritolu on seostatud eesti-rootsimurdelise sõnaga ''eik'' (hobune), sest saarel karjatati keskajal hobuseid. Aegna saar oli tõenäoliselt osa [[Viimsi vald|Viimsi]] küla kogukonnamaast.<ref name=":0" />
19. sajandi viimasel veerandil hakkas elanike elujärg veidi paranema. Elanike põhiline tegevusala oli kala- ja hülgepüük, samuti kuulus iga talu juurde väike põllulapp. 20. sajandi alguses oli saarel 7 talu.<ref name=":0" />
 
Enne [[Esimene maailmasõda|I maailmasõda]] rajati Aegnale rannakaitsepatarei, mis oli osa [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindlusest]]. SelleSee betoonrajatise pikkuseksbetoonrajatis oli 200m200 m pikk ning selle mõlemas osas paiknesid soomustornid kahe 12-tollise kahuriga. Aegna rannapatarei hävitati 1918. aastal sakslaste eest taganevate punaväelaste poolt. Vabadussõja ajal suudeti need riigikaitse seisukohast väga olulised rannakahurid taastada.<ref name=":0" />
 
Aegna saarele asutati 1922. aastal komandatuur. 1930. aasta juunis oli selle komandatuuri koosseisus 331 sõjaväelast, sõjaaegne koosseis oli plaanitud ligi kolm korda suurem. 1930. aastatel oli saarel üle 150 erinevas suuruses rajatise. Saarel asusid elumajad, kasarmu, ohvitseride kasiino, staap, elektrijõujaam, leivatehas, raamatukogu, ambulatoorium, saun jm. Saarel tegutsesid erinevad seltsid, mitu orkestrit ning näite- ja spordiring.<ref name=":0" />
*[[Ljudmilla Martin]]. Naissaare ja Aegna epifüütsed suursamblikud. – ''XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus'', [[Tartu]]–Tallinn [[1999]].
*[[Henn Pärn (ökoloog)|Henn Pärn]]. Naissaare ja Aegna puistute ökoloogilisest seisundist. – ''Naissaare loodus ja selle kaitse'', Tallinn [[1999]].
*[[Virkko Lepassalu]]. Ekskursioon hakklihamasinasse (Heino Gustavsoni kommentaar). – [[Luup (ajakiri)|Luup]], [[1999]], nr 12 (95). (Aegna saarel asuvatest pommidest; vestlusest kunagise Rohelise Rügemendi liidri [[Hugo Udusaar]]ega; skeem: Aegna militaarrajatised [[1940]]. aastal).)
*Margit Kull. ''Rekreatsiooni võimalused Aegna saarel'', bakalaureusetöö, [[Tallinna Pedagoogikaülikool]] 2003, juhendaja [[Joe Noormets]].
*[[Robert Nerman]]. ''Aegna'', Tallinn 2008. [[ISBN]]/[[ISSN]] 9789949180103
112 405

muudatust