[[Fail:Five senses.jpg|pisi|459x459px|Viis klassikalist meelt ja vastavad meeleelundid.]]
'''Meeled''' (lad ''sensus'', ingl ''senses'') on [[loomad]]e (sealhulgas inimeste) võime tunnetada vastavate organite ja rakkude abil välis- võija sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid ning edastada nende kohta teavet ajju.<ref>Adam Fribo. (2017) "Teadlased leidsid uue varjatud meele". [[Imeline Teadus]]. nr 10. Lk 40. ISSN 2228-1568.</ref> Meeled vahendavad informatsiooni [[Meeleelund|meeleelundite]] (näiteks [[silmad]], [[kõrvad]], [[ninaõõs|ninaõõne]] haistmisepiteel) või hajusalt paiknevate retseptorrakkude (kompimistundlikud retseptorid [[nahk|nahas]]) kaudu, mis muudavad füüsikalised stiimulid [[Närviimpulss|närviimpulssideks]]<ref name="WY2Gi" />. Meeleelundite vahendatavad [[Aisting|aistingud]] võimaldavad loomadel kõrgemates [[peaaju|ajukeskustes]] panna aluse [[taju]] protsessidele. Traditsiooniliselt on eristatud viit meelt: [[nägemine]], [[kuulmine]], [[kompimine]], [[haistmine]] ja [[maitsmine]]. Nüüdisaegses teaduskirjanduses käsitletakse kompimist somatosensoorse meele modaalsusena. Lisaks kompimisele kuulub somatosensoorse meele modaalsuste hulka veel [[valumeel]], [[temperatuurimeel]], [[tasakaalumeel]] ja [[propriotseptsioon]]<ref name="WY2Gi" />. Eri loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv.
Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt joonist "Taju ja meelelise informatsiooni töötlus"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib viidata retseptorrakus aset leidvale füsioloogilisele protsessile, kuid vahel viitab teadvustatud meelelisele elamusele.