Georges Cuvier: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Fail:Georges Cuvier.png|pisi|Georges Cuvier
Parun '''Georges Léopold Chrétien Frédéric Dagobert Cuvier''' [küvje] ([[23. august]] [[1769]] – [[13. mai]] [[1832]] [[Pariis]]) oli prantsuse loodusteadlane ja [[zooloog]]. Teda peetakse [[võrdlev anatoomia|võrdleva anatoomia]] ja [[paleontoloogia]] isaks <ref name="Reybrouck2012">{{cite book|last=Reybrouck|first=David Van|title=From Primitives to Primates: A History of Ethnographic and Primatological Analogies in the Study of Prehistory|url=https://books.google.com/books?id=fNGEReM3LaQC&pg=PA54|year=2012|publisher=Sidestone Press|isbn=978-90-8890-095-2|page=54}}</ref>. ▼
Cuvier oli 19. sajandi alguspoole Pariisi teadusringkonna silmapaistev teadlane ja võrreldes elusorganismide ja [[fossiil
▲Parun '''Georges Léopold Chrétien Frédéric Dagobert Cuvier''' [küvje] (23. august 1769 – 13. mai 1832 Pariis) oli prantsuse loodusteadlane ja [[zooloog]]. Teda peetakse võrdleva anatoomia ja [[paleontoloogia]] isaks <ref name="Reybrouck2012">{{cite book|last=Reybrouck|first=David Van|title=From Primitives to Primates: A History of Ethnographic and Primatological Analogies in the Study of Prehistory|url=https://books.google.com/books?id=fNGEReM3LaQC&pg=PA54|year=2012|publisher=Sidestone Press|isbn=978-90-8890-095-2|page=54}}</ref>.
▲Cuvier oli 19. sajandi alguspoole Pariisi teadusringkonna silmapaistev teadlane ja võrreldes elusorganismide ja [[fossiil|fossiilide]] vahelisi sarnasusi, mängis suurt rolli võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajamisel. Ta oli tuline varajaste evolutsiooniteooriate (nt [[lamarkism]]) vastane ja eitas liikide muutumist.
Cuvier laiendas [[Carl von Linné|Linné]] klassifikatsioonimeetodit ja tema tööd peetakse selgroogsete paleontoloogia alustalaks. Lisaks väitis ta, et liikide väljasuremine on möödapääsematu fakt, kuid sel ajal peeti seda vaid spekulatsiooniks.
Tema suurim ja kuulsaim töö on "Le Régne Animal" (1817; “Loomariik”).
Georges Cuvier suri 1832. aastal Pariisis [[koolera
== Elulugu ==
Cuvier sündis 1967. aastal Lõuna-Prantsusmaal luterlikus
Esmase hariduse omandas Cuvier koduõppes, kus õpetas teda ta ema. Hiljem koolis edasi õppides hoolitses ema väga karmilt selle eest, et Cuvier
▲Cuvier sündis 1967. aastal Lõuna-Prantsusmaal luterlikus Montbéliardi linnas. Cuvier-i isa oli sõjaväelane Jean George Cuvier ja ema Anne Cleménce Chatel. <ref name="Lee">Lee, Mrs. R. Memoirs of Baron Cuvier, London: Longman, Reese, Orme, Brown, Green, and Longman,1833</ref>
10aastasena, pärast gümnaasiumisse astumist, sattus ta juhuslikult lehitsema Conrad
▲Esmase hariduse omandas Cuvier koduõppes, kus õpetas teda ta ema. Hiljem koolis edasi õppides hoolitses ema väga karmilt selle eest, et Cuvier-il alati kõik selge oleks ja seetõttu oli ta klassis oma tulemustelt alati kõigist ees. <ref name = "neti" >{{netiviide | URL =http://www.macroevolution.net/cuvier.html | Pealkiri = "Baron Georges Cuvier"|Autor= Eugene M. McCarthy| Kasutatud = 15.11.2017| Keel = inglise k}}</ref> Gümnaasiumiaastatel olid tema teadmised matemaatikast, ajaloost ja geograafiast alati märkimisväärsed. Ta huvitus tugevalt ajaloost ja märkimisväärne oli ka tema mälu erinevate faktide meelespidamisel - kord juba kuuldud, jäid nii nimed, kuupäevad kui ka sündmused talle alatiseks meelde. <ref name="Lee" />
Peale gümnaasiumi lõpetamist kolis ta [[Saksamaa
▲10aastasena, pärast gümnaasiumisse astumist, sattus ta juhuslikult lehitsema Conrad Gessener'i ''Historiae Animalium''' i, mis äratas temas koheselt huvi loodusteaduste vastu. Seejärel köitis ta tähelepanu Georges-Louis Leclerc'i poolt kirjutatud mahukas teos ''Historie Naturelle''. Neid teoseid üha uuesti uurides ja lugedes teadis Cuvier juba 12-ndaks eluaastaks neljajalgsetest ja lindudest sama palju kui loodusteadlane. <ref name="Lee" />
Peale lõpetamist ei olnud Cuvier
▲Peale gümnaasiumi lõpetamist kolis ta [[Saksamaa|Saksamaale]], [[Stuttgart|Stuttgart-i]] ja veetis 4 aastat Herzogliche Karls-Akadeemias, kus ta saavutas märkimisväärseid tulemusi kõikides õppeainetes. Kuigi Saksamaale minnes ta saksa keelt ei osanud, omandas ta selle väga ruttu ja juba peale 9 kuud võitis Cuvier akadeemia auhinna just oma saksa keele oskuse eest. <ref name= "neti" />
▲Peale lõpetamist ei olnud Cuvier-il piisavalt raha, seega kolis ta tagasi [[Prantsusmaa|Prnatsusmaale]], kus töötas 1788-ndast aastast Normandias aristokraatlikus peres koduõpetajana õpetades krahv d'Héricy ainsat poega. Käies tihti lähedases linnas Valmontis koosolekutel, kus arutleti agrikultuuri teemadel, kohtus ta tunnustatud agronoomi ja arstiga Henri Alexandre Tessier'iga (1741-1837). Cuvier ja Tessier said headeks sõpradeks ja viimane tutvustas teda oma oma Pariisi kolleegidele kui "Normandia sõnnikuhunniku pärlit", nagu ta ütles oma kirjas Antoine-Augustin Parmentier'ile. See sõprus tõi kaasa uusi tutvusi, mille tulemusel hakkas Cuvier läbi käima selle aja tuntud loodusteadlastega.1795-ndal aastal, 26aastasena kolis Cuvier Pariisi kus temast sai assistant Jean-Claude Mertrud'le (1728-1802), kes oli äsja määratud võrdleva anatoomia eesistujaks ''Jardin des Plantes''<nowiki/>'s. <ref name="Lee" />
▲1795-aastal avati ''Institut de France'' kuhu Cuvier valiti Teaduste Akadeemia liikmeks.
== Teaduslikud ideed ==
=== Evolutsiooni vastasseis ===
Täiesti kindel oma täpsetes ja üksikasjalikes anatoomilistes kirjeldustes, keeldus Cuvier oletuslike [[teooria
Aastaid hiljem aitasid just tema detailsed kirjeldused ja
=== Väljasuremine ===
[[Fail:Georges Cuvier - Elephant jaw.jpg|pisi|Cuvier' joonistus, mis demonstreerib mammuti (üleval) ja India elevandi alalõua ehituse erinevust. 1798]]
Cuvier'
1800. aastal avaldas Cuvier
Edasi näitas Cuvier, et hästi tuntud hiiglasuure looma (tänapäeval identifitseeritud kui
Oskus võrrelda organisme ja taastada mineviku elusolendeid avaldas Cuvier’ kaasaegsetele sügavat muljet. Need teadustööd olid
Suur prantsuse kirjanik [[
▲Suur prantsuse kirjanik [[Honoré de Balzac|Honoré de Balzac]] avaldas Cuvier’põhimõtetest inspireerituna kuulsa romaanisarja pelkirjaga ''La Comédie Humaine'' (“Inimlik komöödia”), luues selle 19. sajandi Prantsuse ühiskonna võrdleva anatoomiana. <ref name="Huxley" />
== Teaduslik töö ==
=== Stratigraafia ===
Cuvier töötas mitu aastat koos Pariisi kaevanduskooli instruktoriga
===
1817. aastal ilmus Cuvier’ suurim ja kuulsaim töö:
▲1817. aastal ilmus Cuvier’ suurim ja kuulsaim töö: ''Le Régne Animal Distribué d’aprés son Organisation'' (“Loomariik, korraldatud vastavalt selle organisatsioonile”). Teos oli neljas köites ja selle järg, viieköiteline väljaanne ilmus 1829-2830. a.
▲''Le Régne Animal'' oli katse koostada täielik loomariiginimestik ja formuleerida loomulik [[klassifikatsioon|klassifikatsioon]] “osade korrelatsiooni” printsiibi alusel (s.t looma kõik kehaosad on funktsionaalselt ühendatud, nii et ühe luu uurimisest saab teha järeldusi kogu looma kohta) ja tunnuste jaotuse alusel. Selles töös tõi Cuvier loomariiki selguse, järgides täpselt loomarühmade tegelikku sugulust. Tema jaoks oli iga loom ainulaadne kogum morfoloogilisi sarnasusi, mida eksimatult äratuntavad erijooned kõigist teistest vormidest eristavad.
▲Teost on peetud sama oluliseks kui ''Linné Systema Naturae''' d. <ref name="Huxley" />
== Viited ==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Cuvier, Georges}}
[[Kategooria:Prantsuse bioloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1769]]
[[Kategooria:Surnud 1832]]
|