Tall Ḩalaf: erinevus redaktsioonide vahel

[[Hilisneoliitikum]]is ja [[varaeneoliitikum]]is oli koht juba asustatud ning andis [[tüüpleiukoht|tüüpleiukohana]] nime külaeluviisiga [[Ḩalafi kultuur]]ile (umbes 6000–5300 eKr). Selle [[Lähis-Ida]]s laialt levinud [[keraamika]]stiili iseloomustavad mitmevärvilised geomeetrilised ja figuraalsed maalingud. Lemmikmustrid on [[topeltkirves]], [[Malta rist]], [[bukranion]], lamavad pullid ja linnud.

 

 

 

[[Gozan]]i linn paiknes alal, mis moodustas 2. aastatuhandel eKr [[hurriidid|hurriitide]] riigi [[Mitanni]] keskuse. Oletatakse, et Gozanis valitsesid hurriidid, kuni sellest sai [[aramealased|aramealaste]] riigi [[Bit-Bahianni]] pealinn. Raidkirjadega kõige paremini tõendatud aramealaste valitseja oli [[Kapara]], [[Hadiani]] poeg. Oletatakse, et ta valitses 10. või 9. sajandil eKr. Ta laskis tsitadellile endale püstitada arvukate kujutistega kaunistatud monumentaalehitise (''[[bīt ḫilāni]]''). Sealt leitud raidkirjad tõendavad ka kohanime ''Guzana''.

Linnast sai 9. sajandi lõpus eKr Assüüria ''Guzana'' provintsi asevalitsejate residents. See annab tunnistust sellest, et umbes sel ajal inkorporeeriti Bit-Bahianni kindlalt Assüüria koosseisu. Need asevalitsejad allusid omakorda [[Nasibina]] kuberneridele. Vana tsitadelli idaossa rajasid nad oma palee (kirdepalee), alllinna aga rajati uus tempel. Provintsi (ja varasema aramealaste vürstiriigi) kultuslik ja usuline keskus oli aga 3 km kaugusel paiknev [[Sikani]]. Rida Assüüria tekste annab tunnistust suurtest maksudest, mida provints pidi tasuma odra, rukki, inimtööjõu ja veiste näol. [[2. Kuningate raamat]] 17,6; 18,11 mainib, et assüürlased viisid [[iisraellased]] [[Iisraeli kuningriik (Samaaria)|Iisraelist]] pärast [[Samaaria]] purustamist [[721 eKr]] peale [[Halahh]]i ja [[Meedia riik|Meedia]] ka [[Gozan]]i ([[Goosan]]i) piirkonda: ''[[Hoosea]] üheksandal aastal vallutas Assuri kuningas Samaaria ja viis Iisraeli asumisele Assurisse, pannes nad elama Halahhi, Haabori jõe äärde Goosanis, ja meedlaste linnadesse. [[1. ajaraamat]]u 5,26 järgi küüditas juba [[Tiglat-Pileser III]] ([[Tukulti-apil-Ešarra III]]; 744–727 eKr) iisraellasi sellesse piirkonda: ''Siis äratas Iisraeli Jumal Assuri kuninga Puuli vaimu, ja Assuri kuninga Tiglat-Pileseri vaimu, ja laskis vangistada ruubenlased, gaadlased ja Manasse poole suguharu ning viia need Halahhi, Haaborisse, Haarasse ja Goosani jõe äärde, kus nad on tänapäevalgi.'' Võib-olla on siin segi aetud Tiglat-Pileser III ja [[Sargon II]] (Šarru-kīn II; 722–705 eKr) küüditamised. Igatahes leiduvad Tall Ḩalafi tekstides ja ühes kirjas Gozanist [[Asarhaddon]]ile 7. sajandist eKr heebrea nimed ''Hošea'', ''Halbishu Samaariast'', ''Palti-Jahu'', ''Neri-Jahu'' ja ''Azari-Jahu''.

 

 

== Linnapilt ==