Ühistöö: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P typo
PResümee puudub
1. rida:
[[File:„Ühistöö“ meditsiini- ja toitluspunkti personal Vastseliina (Lepassaare raudteejaamas).jpg|pisi|"Ühistöö" meditsiini- ja toitluspunkti personaltöötajad Vastseliina (nüüd [[Lepassaare raudteejaam]]as). Vasakult kolmas [[2. Diviisdiviis]]i sidumissalga nooremarst [[Arthur Amon]], paremalt kolmas punkti juhataja sõjaväeametnik Artur Klimberg, 1919]]
[[File:Ühistöö sanitaar- ja toitlustuspunkti personal haavatuga Vastseliinas II, 30.03.1919.jpg|pisi|"Ühistöö" meditsiini- ja toitlustuspunkti personaltöötajad koos haavatuga. Paremal punkti juhataja sõjaväeametnik Artur Klimberg, 1919]]
[[File:Organisatsiooni Ühistöö vabatahtlikud lõunarindel kaevikut kaevamas, 1919.jpg|pisi|"Ühistöö" vabatahtlikud [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Vabadusõja lõunarindel]] kaevikut kaevamas, 1919]]
[[File:Ühistöö pakkide saatmine rindele, 1919.jpg|pisi|"Ühistöö" pakkide saatmine Narva rindele, 1919]]
{{Lisa materjali}}
{{See artikkel|räägib Vabadussõja ajal tegutsenud abiorganisatsioonist; ajalehe kohta vaata [[Ühistöö (Rapla ajaleht)]]}}
'''"Ühistöö"''' oli ajavahemikus 8. detsember 1918<ref name="Päewaleht" />–1921<ref name="B40" /> eksisteerinud vabatahtlikest koosnev abiorganisatsioon, mis tegeles [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal erinevate meditsiiniliste, logistiliste ja heategevuslike ülesannetega algselt [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] ja hiljem Eesti ühiskonna toetamiseks.<ref name="pOAMh" /><ref name="oy8BT" />
 
== Tegevus ==
=== Asutamine ===
1. detsembril 1918 toimus [[Estonia teater|Estonia teatris]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] esindajate osavõtul rahvakoosolek, kus arutati, et kuidas saaks käimasolevat vabadusvõitlust omaltpoolt toetada tsiviilisikud. Koosolekul otsustati, et kõik organisatsioonid peavad kohustama oma liikmeid asutama kaitseliitu, varustama Rahvaväge moonaga ja andma võimaluste piires riigile laenu.<ref name="B31" /> Samuti tuli arutlusele TallinaTallinna õpetajaskonna hulgas tekkinud mõte luua eraldi tsiviilorganisatsioon, mis aitaks valitsust ja sõjaväge iseseisvuse kaitsmisel.<ref name="Päewaleht" /> [[Riigi Kunsttööstuskool]]i direktor Voldemar Pätsile anti koosolekul ülesanne valmistada ette sellise organisatsiooni põhikiri.<ref name="B31" />
 
Nimi "Ühistöö" nimetus pärineb Voldemar Pätsi abikaasalt [[Johanna Päts]]ilt.<ref name="B32" />
 
8. detsembril toimus [[Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i hoones ühingu asutamiskoosolek. Juhatuse esimeheks määrataksegi Voldemar Päts. Otsustati, et "Ühistöö" keskjuhatus hakkab asuma [[Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i hoones (praegune [[Inglise kolledž]]), kust koos valitsusega antakse üle riigi paiknevatele allosakondadele tegevussuuniseid.<ref name="B32" />
 
=== Vabadussõja järel ===
Pärast Vabadussõja lõppemist tegutses Ühistöö edasi palgaliste töötajatega. Jätkati pesu õmblemist [[Ameerika Punane Rist|Ameerika Punasele Ristile]] ja teenitud raha kasutati kohalike vaeste toetamiseks. Samuti tegeles Ühistöö rahakorjamisega Vabadussõja ausammaste püstitamiseks.<ref name="B40" /> "Ühistöö" lõpetas tegevuse 1921. aastal.<ref name="B40" />
 
Lisaks anti pärast sõja lõppu 412 inimesele [[Ühistöö teenetemärk]], mis on üks Eesti haruldasemaid aumärke.<ref name="dUi4v" />
 
1927. aastal andis [[Tallinna Õpetajate Selts]] välja [[Eduard Laaman]]i poolt koostatud kogumikraamatu "Ühistöö" tegevusest.<ref name="B40" />
 
==Vaata ka==