Aino Bach: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Antverpen > Antwerpen
Resümee puudub
32. rida:
 
==Looming==
Aino Bach viljeles peamiselt [[sügavtrükk|sügavtrükitehnikaid]], eelkõige [[akvatinta]]t, [[kuivnõel]]a ja [[ofort]]i ning värvilist [[Monotüüpia|monotüüpiat]]. Bachi lemmiktehnikaks kujunes maaliline, suurekorniline akvatinta, mille pindu piirab nõtke kuivnõelajoonis.
 
1930ndatel valis Bach tihti loomingu teemaks mõtlikud naised (“Naine kitarriga”, 1936, “Ema lapsega”, 1937, “Naine peegliga”, 1937) ning töölised (“Tööline”, 1935) ja haritlased ([[Kersti Merilaas]]i portree). Illustreerinud [[Paul Ariste]] koostatud "Mustlaste muinasjutud", mida kaunistasid originaal graafilised lehed ja mida anti välja vaid 45 eksemplari. Seda 1938. aastal välja antud raamatut peetakse ta varasema perioodi parimaks tööks.
 
1937. aastal koos abikaasaga tehtud reisil Pariis vaimustus Aino Bach Pariisi koolkonna, aga ka originaalis suurt muljet avaldanud [[renessanss]]- ja [[barokk]]maalijate ning samuti prantsuse [[impressionism|impressionistide]] teostest. <ref name="AL, 2002" /> Kahtlemata võib Bachi varases figuraalsuses leida ka [[Picasso]] mõju. Tartu kunstikoolkonna prantsuspärane suunitlus sai õppereisil kogetuga tugeva pitseri peale ja vormis Aino Bachi kogu hilisema loomingu. <ref name="AL, 2002" /> Aastatel 1940–1941 ilmus Bachi illustratsioonidega kaks köidet [[August Gailit|August Gailiti]] „Kogutud novelle”, ka kolmandas, 1943. aastal ilmunud köites kasutati tema illustratsioone, ent teda nimetamata.<ref>Mai Levin. Pallase sügavtrükimeistrid. Näituse "Eesti graafika ajalugu 1860-1944" saatetekst, Eesti Kunstimuuseum, 2015</ref>
 
Osales näitustel [[Riia]]s ja [[Kaunas]]es (1937) ning [[Rooma]]s, [[Budapest]]is ja [[Antwerpen|Antwerpenis]] (1939).<ref name="AL, 2002" />