Eesti Üliõpilaste Seltsi maja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
7. rida:
== Ajalugu ==
[[Pilt:Eesti Üliõpilaste Seltsi maja. Tartu, 1914., TMF 902 241.jpg|pisi|Eesti Üliõpilaste Seltsi maja 1914. aasta postkaardil.]]
Maja projekt telliti [[Georg Hellat|Georg Hellatilt]], ehitusmeistriks oli J. Tease. EhitustööEhitus algas 1901. aasta kevadel ja hoone valmis 1902. aastaks.<ref>Eesti Muinsuskaitsearhiiv. VLAKV.1.17. Lk 2.</ref>
 
1912. aastaks oli maja seltsile kitsaks jäänud ning otsustati hoonet laiendada. Esitati mitu projekti, kuid lõpuks viidi ellu organisatsiooni vilistlase [[Artur Kirsipuu]] 1928. aastal valminud projekt.<ref>[http://www.eys.ee/maja100/ajalugu.htm EÜSi maja 100]</ref> Ehitustööd – veevarustuse, [[Kanalisatsioon|kanalisatsiooni]] ja keskkütte rajamise – võttis enda peale vilistlane J. Ostrat. 1930. aasta aprillis pidas selts sünnipäevapidustused juba uues majas, kuid suveks jäi maja tühjaks ning hoonesse tuli [[majavamm]]. 1931. aastal vajus käsikambri lagi saali ja koridori alt sisse. 1933. aastal tehti remont, kus vahetati majavammi kahjustatud osad ja paigaldati keskküte.
18. rida:
 
== Arhitektuur ==
Telliskivihoone on kavandatudprojekteeritud [[Juugend|juugendi]] mõjutustega [[Rahvusromantism|rahvusromantilises]] stiilis.
 
Ehitis on liigendatud erinevateks osadeks, mis on omaette ehitustasandil ning eraldi katustatud. Erinevaid osasid katab kohati mitmekorruseline [[telkkatus]]. Maja keskosa on kahekorruseline ning tõuseb ülejäänud majast kahe eenduva osaga esile. Horisontaalse liigenduse lisavad majale ühekordsed külgehitised. [[Fassaad|Fassaadi]] punased [[Tellis|tellised]] ja valge [[Krohv|krohvipind]] moodustab omapärase rahvusliku vöökirjamustri. Hoone ehitati kivist keldriga. Ruumidele projekteeriti [[Peegelvõlv|peegelvõlvitisega]] laed. Esiküljele kavandati kaaraknad ja suur [[etik]], etiku nurgas suur ümarsammas. [[Kastani tänav|Kastani tänava]] poole planeeriti esimene ehitusjärk ilma akendeta. Õuefassaadis ovaalse sissepääsuga etik. Fassaadi ilmestavad läbi korruste asetsevad krohvist [[Liseen|liseenid]], teise korruse akende all on krohvist kassetid. Aknad on rõhutatud [[Sillus|sillusega]]. Esimese korruse suur saal kaeti peegellaega ning kaunistati trafaretse juugendornamendiga. Raamatukokku ehitati ruumi ümbritsev galerii. Trepikoda kaunistasid kaared ja nišid. 1904. aastal märgiti, et majas asub 12 tuba.
28. rida:
 
Seltsi aias on võimalik vaadelda Kastani 27 maja tulemüürile tehtud seinamaalingut. EÜS-i ideekavandite konkursi võitis tänavakunstnik Hapnik. Seinamaaling, mis sisaldab mitut Tartule omast sümbolit, avati pidulikult 29. augustil 2015.<ref>Hanson, Raimu. [http://tartu.postimees.ee/3281059/tanavakunst-seob-minevikku-tanasega Tänavakunst seob minevikku tänasega] Tartu Postimees</ref>
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Artiklid ==
37. rida ⟶ 40. rida:
 
*[[Ants Hein]]. Maja kui sümbol: Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus. Hattorpe, 2007. ISBN 978-9985-9073-3-7
 
== Viited ==
{{Viited|2}}
 
== Välislingid ==