Vikipeedia

Ürgloodus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib loodusest; filmi kohta vaata artiklit [[Metsik loodus (film)]]}}
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2017}}{{vaidlustatud}}{{viita}}
'''Ürgloodus''' ehk '''metsik loodus''' ehk '''põlisloodus''' on meie ümber looduslikel aladel. Pidevas muutumises olev looduslik protsess, mis toimub aastate vältel eluta looduse protsesside toimel. Eluta ja elus maastikku kujundavad tormid, vooluveed, talvekülmad, sulad, päiksekiirgus, tuulekiirus. Liigirikas keskkond kuulub liikide säilivuse ja ohutuse eesmärgil looduskaitse valdkonda. Ürglooduse alla kuuluvad maha jäetud taluhoovid, pargid, veekogud, sood, rabad, metsad, pinnavormid, rändrahnud, järved ja jõed – Eestis kokku enam kui 2500 loodusmälestist.
'''Ürgloodus''' ehk '''metsik loodus''' ehk '''põlisloodus''' on [[loodus]], mida [[inimtegevus]] (kultuur) pole oluliselt muutnud.
 
Oluline on säilitada suure teadusliku väärtusega objektid, mis annavad olmeka pildi nende tekke ja põhjustatud protsesside kohta. Inimtegevuse Metsistunud looduses ja mälestusmärkidel on inimegevus keerukate liikumistrajetooride tõttu vähem kasutatav. Looduses toimiv peab jääma loodusesse ja inimetegvus ürglooduse objektidel peab olema minemaalne. Tormid murravad puid, taimed kasvavad tohutult suureks ja sealses keskkonnas elavad loomad võivad osutada inimestele ohtlikuks. Ürglooduse aladel tekkinud veesilmad on inimeste poolt kasutamata. Veekogud kattuvad taimedega ja sulanduvad loodusega ühte.
 
Eestis esineb palju ürgloodust, mis on kaitstud seadustega. Näiteks Jõgeva maakonnas asuv Laiuse siniallikas, mis on kaitse all olev ürglooduse objekt. Ürglooduses esineb kauneid vaatepilte, näiteks Tuhala Nõiakaevu keemine.
 
Veel näiteid Eesti ürgloodusest:
 
- Pakri neem - on pärjatud suurejoonelise pangaga, mis püstloodselt tõuseb otse merest. Selles värvikirevas veerandsaja meetri kõrguses pangas avaneb ligi viiskümmend miljonit aastat Maa kivistunud ajalugu.
 
- Lüsingi karstiala- asub Ambla lähedal loopealses metsas. Suurvee ajal ei mahu kogu vesi enam maa alla ja seega tekib karstijärvestik.
 
- Sopa allikas- on Eesti sügavaim allikas. Lehti sügavus ligi 5 meetrit.
 
- Tolkuse raba- asub Luitemaal. Merelahe osa, mille eraldumisel algas kiire soostumine.
{{Panoraam |Ahja jõe ürgorg.jpg |800px |Ahja jõe ürgorg}}
 
== Vaata ka ==
* [[ÜrgmetsÜrglooduse objekt]]
* [[KõnnumaaÜrgmets]]
* [[Kõnnumaa]]
*<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.thefreedictionary.com/wilderness|Pealkiri=Looduse tegurid|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
*<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://kellygillernatureblog.wordpress.com/2011/05/29/wilderness-vs-nature/|Pealkiri=Wilderness vs. Nature|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
*<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://philosophytalk.org/blog/nature-wilderness|Pealkiri=THE NATURE OF WILDERNESS|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
*<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.atlasobscura.com/places/tuhala-witchs-well|Pealkiri=Tuhala Witch's Well|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
*<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=9%3B-754447606%3Best%3Beelisand%3B%3B&comp=objresult%3Dyrg&obj_id=1834171942|Pealkiri=Ürglooduse objektide andmete kuvamine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
[[Kategooria:Loodus]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Ürgloodus"