Kadri (Rannamaa): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
2. rida:
== Sisu ==
Jutustuse sündmustik algab minategelase Kadri
Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga kasinalt keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud.
8. rida:
Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Muutuse toob Kadri ellu samuti haiglaravile sattuv kirjanik Elsa Sarap. Tädi Elsa julgustamisel hakkab Kadri paljusid olukordi nägema optimistlikumalt, ta muutub enesekindlamaks. Kadril jääb haiglaravi tõttu üks aasta koolis vahele. Kooli naastes leiab Kadri uute klassikaaslaste seast palju sõpru. Tema pinginaabriks aga saab Urmas, kellel on palju väiksemaid õdesid-vendi. Kadri lähemate sõprade ringi kuuluvad ka Imbi, Aime, Rein, Vitja jt. Kadri parim sõbranna on endise klassi üks ilusamaid ja targemaid tüdrukuid Anne.
Kadri vanaema on käreda loomuga, ent sisimas hella südamega. Vanaema ei oska Kadri sõnade kohaselt lugeda, kuna II maailmasõja eelne ebaõiglane riigikorraldus polevat võimaldanud tal saada kirjatarkust. Teisalt, teoses on vastuolu: vanaema loeb Kadrile ette koolis pähe õppida jäetud nääriluuletust. Vanaema põletab ka salapäraseid kirju, mida talle aeg-ajalt saadetakse. Sündmustik viitab, et vanaema peab olema kursis kirjade sisuga. Ühel päeval, kui vanaema ei viibi kodus, avab Kadri vanaemale adresseeritud kirja, millest selgub, et see on isalt, Ülo
Isa soetab Kadrile ning vanaemale uue korteri ning avaldab vanaemale siirast tänu selle eest, et see Kadrile palju aastaid ema eest on olnud. Kadri päevik lõpeb õnneliku tõdemusega kallite inimeste juuresviibimisest ning heade sõbrasuhete olulisusest.
| |||