Erinevus lehekülje "Lugansk" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 189 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
P (fix homoglyphs: convert Cyrillic characters in [К]iiev to Latin)
P
 
==Ajalugu==
'''===XVIII sajand'''<br />===
'''1740.–1750.''' aastad – talvituskohad ja mõned väikevene kasakate talud kaasagse linna territooriumil. Aastatel 1753–1755 lubati valitsuse loal nendega liituda serbia, horvaatia, moldaavia ja bulgaaria perekondadel. Sinna asusid ka vasaku kalda ukrainlased, venelased ja teised rahvused. Tekkis asundus Kamennõi Brod (kivine koolmekoht).<br />
 
'''1790''' – valitsuse palgatud šoti insenerile Charles Gascoigne'ile tehti ülesandeks uurida maagi- ja kivisöemaardlaid Slaaviserbia rajoonis. Gascoigne täitis ülesande ja kinnitas valitsusele, et “leitud rauamaagi ja kivisöe leiukoht lubab nende mineraalide rikkaliku hulga parima kvaliteedi juures”.<br />
'''1740.–1750.''' aastad – talvituskohad ja mõned väikevene kasakate talud kaasagse linna territooriumil. Aastatel 1753–1755 lubati valitsuse loal nendega liituda serbia, horvaatia, moldaavia ja bulgaaria perekondadel. Sinna asusid ka vasaku kalda ukrainlased, venelased ja teised rahvused. Tekkis asundus Kamennõi Brod (kivine koolmekoht).<br />
 
'''14. novembril 1795''' andis Katariina II määruse esimese malmivalu tehase rajamiseks Impeeriumi lõuna osas, Lugani jõe orus, mis saigi aluseks linnale. Küla Kamennõi Brod ja Vergunka said esimesteks asustatud punktideks, kuhu asusid Luganski valutehase töölised.<br />
'''1790''' – valitsuse palgatud šoti insenerile Charles Gascoigne'ile tehti ülesandeks uurida maagi- ja kivisöemaardlaid Slaaviserbia rajoonis. Gascoigne täitis ülesande ja kinnitas valitsusele, et “leitud rauamaagi ja kivisöe leiukoht lubab nende mineraalide rikkaliku hulga parima kvaliteedi juures”.<br />
 
'''1797''' – tehase asula nimeks sai Luganski tehas. Töölised ja spetsialistid toodi Venemaa kubermangudest ja välismaalt. Administratiiv-tehniline personal koosnes Gascoigne'i värvatud inglastest.<br />
'''14. novembril 1795''' andis Katariina II määruse esimese malmivalu tehase rajamiseks Impeeriumi lõuna osas, Lugani jõe orus, mis saigi aluseks linnale. Küla Kamennõi Brod ja Vergunka said esimesteks asustatud punktideks, kuhu asusid Luganski valutehase töölised.<br />
 
'''===XIX sajand'''<br />===
'''1797''' – tehase asula nimeks sai Luganski tehas. Töölised ja spetsialistid toodi Venemaa kubermangudest ja välismaalt. Administratiiv-tehniline personal koosnes Gascoigne'i värvatud inglastest.<br />
'''1823.''' aastal avati asulas esimene õppeasutus – mäenduse tööstuskool. 1860. aastate lõpus elas asulas kuni 10 000 inimest. 1870. aastate keskel anti käiku Luganski–Debaltseve raudtee.<br />
 
'''3. septembril 1882''' kinnitas imperaator Venemaa impeeriumi ministrite komitee määruse linna moodustamise kohta Luganski tehase ja sellega ühendatud Kamennõi Bori asula baasil.<br />
'''XIX sajand'''<br />
 
'''1896''' – saksa tööstur Gustav Hartmann hakkas ehitama auruvedurite tehast. Sisseseade toodi Saksamaalt.<br />
'''1823.''' aastal avati asulas esimene õppeasutus – mäenduse tööstuskool. 1860. aastate lõpus elas asulas kuni 10 000 inimest. 1870. aastate keskel anti käiku Luganski–Debaltseve raudtee.<br />
 
'''1897.''' aasta rahvaloenduse andmetel oli asulas 20 404 elanikku, kes keelelise tunnuse järgi jagunesid järgmiselt: suurvene – 13 907, väikevene – 3902, juudi – 1449. valgevene – 716.<br />
'''3. septembril 1882''' kinnitas imperaator Venemaa impeeriumi ministrite komitee määruse linna moodustamise kohta Luganski tehase ja sellega ühendatud Kamennõi Bori asula baasil.<br />
 
'''===XX sajand'''<br />===
'''1896''' – saksa tööstur Gustav Hartmann hakkas ehitama auruvedurite tehast. Sisseseade toodi Saksamaalt.<br />
'''1900''' – anti ekspluatatsiooni esimene kohapeal valmistatud auruvedur.<br />
 
XX sajandi alguses oli Lugansk Venemaa suur tööstuskeskus. Seal oli 16 vabrikut ja tehast, ligi 40 käsitöönduslikku ettevõtet. Linnas töötas telefonijaam, oli ehitatud uus posti-telegraafi kontorihoone. Töötas 5 kino. Luganskis oli 6 õigeusu kirikut, sünagoog, rooma-katoliku ja luteri kirik.<br />
'''1897.''' aasta rahvaloenduse andmetel oli asulas 20 404 elanikku, kes keelelise tunnuse järgi jagunesid järgmiselt: suurvene – 13 907, väikevene – 3902, juudi – 1449. valgevene – 716.<br />
 
'''1917–1919''' – revolutsiooni ja kodusõja sündmused. Võimul olid enamlased, Kesk-raada, Austria-Saksa väed, Doni kasakad, Lõuna-Venemaa relvajõud.<br />
'''XX sajand'''<br />
 
'''Aprill 1918''' – Donetski-Krõvõi Rigi vabariigi pealinn.
'''1900''' – anti ekspluatatsiooni esimene kohapeal valmistatud auruvedur.<br />
 
'''Veebruar 1919''' – detsember 1920 – Donetski kubermangu pealinn.<br />
XX sajandi alguses oli Lugansk Venemaa suur tööstuskeskus. Seal oli 16 vabrikut ja tehast, ligi 40 käsitöönduslikku ettevõtet. Linnas töötas telefonijaam, oli ehitatud uus posti-telegraafi kontorihoone. Töötas 5 kino. Luganskis oli 6 õigeusu kirikut, sünagoog, rooma-katoliku ja luteri kirik.<br />
 
'''Detsember 1919''' – linnas kehtestati lõplikult nõukogude võim.<br />
'''1917–1919''' – revolutsiooni ja kodusõja sündmused. Võimul olid enamlased, Kesk-raada, Austria-Saksa väed, Doni kasakad, Lõuna-Venemaa relvajõud.<br />
 
'''Aprill 19181926''' – Donetski-Krõvõilinnas Rigielas vabariigi77 pealinn000 inimest.<br />
 
'''31. oktoobril 1931''' – Luganskist väljus esimene raske auruvedur NSV Liidus, seeriast Feliks Džeržinski.<br />
'''Veebruar 1919''' – detsember 1920 – Donetski kubermangu pealinn.<br />
 
'''1. mail 1934''' lasti käiku esimene trammiliin.<br />
'''Detsember 1919''' – linnas kehtestati lõplikult nõukogude võim.<br />
 
'''5. novembril 1935''' nimetati linn Vorošilovgradiks.<br />
'''1926''' – linnas elas 77 000 inimest.<br />
 
'''3. juunil 1938''' – linnast sai oblasti keskus.
'''31. oktoobril 1931''' – Luganskist väljus esimene raske auruvedur NSV Liidus, seeriast Feliks Džeržinski.<br />
 
'''17. juuli 1942''' – 14. veebruar 1943 – saksa okupatsioon.<br />
'''1. mail 1934''' lasti käiku esimene trammiliin.<br />
 
'''19261956''' – linnas elas 77üle 250 000 inimestelanikku.<br />
'''5. novembril 1935''' nimetati linn Vorošilovgradiks.<br />
 
'''3. juunil 19381958''' – linnastlinnale saitagastati oblastiendine keskusnimi Lugansk.<br />
 
'''1970''' – pärast K. Vorošilovi surma nimetati linn Vorošilovgradiks.<br />
'''17. juuli 1942''' – 14. veebruar 1943 – saksa okupatsioon.<br />
 
'''19561990''' – linnasLugansk elassai ületagasi 250oma 000esialgse elanikkunime.<br />
 
'''19581991''' – linnalelinnas tagastatielas endine524 nimi000 Luganskinimest.<br />
 
'''===XXI sajand'''<br />===
'''1970''' – pärast K. Vorošilovi surma nimetati linn Vorošilovgradiks.<br />
'''2001.''' aasta rahvaloenduse andmetel elas linnas 463 000 inimest<br />.
 
'''2009.''' aastal elas linnas 474 000 inimest.<br />
'''1990''' – Lugansk sai tagasi oma esialgse nime.<br />
 
====[[Ukraina kriis]]====
'''1991''' – linnas elas 524 000 inimest.<br />
[[File:Sõjapurustused Luganskis.jpg|thumb| |[[Supermarket]] Luganskis. August 2015]]
 
'''XXI sajand'''<br />
 
'''2001.''' aasta rahvaloenduse andmetel elas linnas 463 000 inimest<br />
 
'''2009.''' aastal elas linnas 474 000 inimest.<br />
 
===[[Ukraina kriis]]===
[[File:Sõjapurustused Luganskis.jpg|thumb| |[[Supermarket]] Luganskis. August 2015]]
[[Pilt:Cropped Lugansk Lenini kujuga 09.08. 2015.jpg|pisi|Lugansk augustis 2015]]
<!--allikas:ru wi -->[[2014]]. aasta [[1. märts]]il heisati Luganski kohale esmakordselt [[Venemaa]] lipp. [[8. märts]]il kuulutasid julgeolekuteenistuse hoone hõivanud venemeelsed separatistid ennast "Luganski parlamentaarseks vabariigiks".<ref name="a4n3I" />
116 928

muudatust