Erinevus lehekülje "Eestimaa ülemmaakohus" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (link par (+masintoim) using AWB)
P
 
==Kuningliku Maakohtuna==
Pärast [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] kapituleerumist Rootsi kroonile [[1561]]. aastal, andis kuningas [[Johan III]] ülemmaakohtule riigiorgani staatuse [[Kuninglik Maakohus|Kuningliku Maakohtu]] nime all, mille koosseisu kuulusid peale [[kindralasehaldur]]i ja [[kuberner]]i 12 Harju ja Viru õiguste järgi pärilikku ning maadvaldavat aadlikust [[maanõunik]]ku. Ülemmaakohtu korralised sessioonidistungid toimusid korra aastas. Kohtuotsuse tegemiseks vajalik kvoorum oli poole koosseisu pluss 1 maanõuniku, s.o 7 liikme osavõtt. Otsustamisel kehtis häälteenamuse põhimõte, mistõttu kuberner oma arvamusega vähemusse jäädes pidi vormistama ja välja kuulutama sisuliselt ainult maanõunike otsuseid.
 
Pärast Eestimaa rüütelkonna kapituleerumist Venemaale [[1710]]. aastal, lähtus Eestimaa Ülemmaakohus oma tegevuses 1710.–1783. aastatelaastal Rootsi ajal kujunenud pädevusest.
 
==Tallinna Ülemmaakohtuna==
Keisrinna [[Katariina II]] poolt kehtestatud [[Asehalduskord|Asehalduskorraasehalduskorra]] ajal, aastatel 1783.–1797.1783–1797, oli Eestimaa Ülemmaakohus likvideeritud, selle kohuseid täitis [[Tallinna Ülemmaakohus]]. Tallinna Ülemmaakohtu tegevus lõpetati 1797. aastal ning Eestimaa Ülemmaakohtu funktsioonid taastati nii, nagu need olid olnud enne 1783. aastat. Alates asehalduskorra ajast teostas järelevalvet ülemmaakohtu töö üle [[Eestimaa kubermangu prokurör]], [[apellatsioon]]iinstantsiks oli [[Venemaa Valitsev Senat]].
 
== Ülemmaakohtu tegevus==
 
;Eestimaa Ülemmaakohtu ülesanded olid:
*kriminaalasjade menetlemine esimese ja ka teise astme asjades: esimene aste aadlikele ja [[literaat]]idele (literaadiks loeti ülikoolis õppinud ametnikku), teine aste talupoegadele,;
*järelevalve teostamine kõigi alluvate kohtuasutuste töö üle, nende asjaajamise korraldamine,;
*advokaatide ametissenimetamine,;
*ametivande võtmine advokaatidelt ja kõigilt rüütelkonna valitud ametimeestelt,;
*vastavalt kehtivatele seadustele ülemmaakohtu enda ja alluvate kohtute asjaajamiskorra kehtestamine,;
*eestkostjate ja hoolekandjate nimetamine (väljaarvatud linna ja talurahvakohtutele alluvate isikute puhul),;
*notariaalse kinnituse andmine eraisikute dokumentidele ([[testament|testamendid]] ja kingitused),;
*kinnistus- ja hüpoteegiraamatute pidamine,;
*aadlike pärandusasjade lahendamine;
*inventaariumid ehk varaloendite pidamine.
 
Esimese astme kriminaalkohus aadlikele, vaimulikele (v.a Tallinna linn), ülemmaakohtu advokaatidele ja rüütelkonna või riigi teenistuses olevatele literaatidele, edasikaebamise koht meeskohtutele ning Haapsalu ja Narva magistraatidele.
 
Eestimaa Ülemmaakohtu poolt vastuvõetudvastu võetud otsused olid pärast [[Eestimaa kindralkuberner]]i või [[Eestimaa tsiviilkuberner]]i kinnitamist lõplik, välja arvatud juhtumid, mis nõudsid Senatisenati poolt läbivaatamist. Tsiviilasjus esimese instantsina varalised vaidlused (kirik, rüütelkond, riik, raamatukaupmehed), teise instantsina alammaakohtute ja maavaeslastekohtute, meeskohtute janing Haapsalu ningja Narva magistraatide otsuste ja nende peale laekunud kaebuste läbivaatamine. Viimane instants talurahvakohtutele alluvate isikute kohtuasjade läbivaatamisel.
 
==Vaata ka==
119 249

muudatust