Georges Cuvier: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[
Parun '''Georges Léopold Chrétien Frédéric Dagobert Cuvier''' [küvje] (23. august 1769 – 13. mai 1832 Pariis) oli prantsuse loodusteadlane ja [[zooloog]]. Teda peetakse võrdleva anatoomia ja [[paleontoloogia]] isaks <ref name="Reybrouck2012">{{cite book|last=Reybrouck|first=David Van|title=From Primitives to Primates: A History of Ethnographic and Primatological Analogies in the Study of Prehistory|url=https://books.google.com/books?id=fNGEReM3LaQC&pg=PA54|year=2012|publisher=Sidestone Press|isbn=978-90-8890-095-2|page=54}}</ref>.
Cuvier oli 19. sajandi alguspoole Pariisi teadusringkonna silmapaistev teadlane ja võrreldes elusorganismide ja [[fossiil|fossiilide]] vahelisi sarnasusi, mängis suurt rolli võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajamisel. Ta oli tuline varajaste evolutsiooniteooriate (nt [[lamarkism]]) vastane ja eitas liikide muutumist.
Cuvier laiendas Linné klassifikatsioonimeetodit ja tema tööd peetakse selgroogsete paleontoloogia alustalaks. Lisaks väitis ta, et liikide väljasuremine on möödapääsmatu fakt, kuid sel ajal peeti seda vaid spekulatsiooniks ▼
▲Cuvier laiendas [[Carl von Linné|Linné]] klassifikatsioonimeetodit ja tema tööd peetakse selgroogsete paleontoloogia alustalaks. Lisaks väitis ta, et liikide väljasuremine on
Tema suurim ja kuulsaim töö on Le Régne Animal (1817; “Loomariik”)
Georges Cuvier suri 1832. aastal Pariisis [[koolera|koolerasse]]
== Elulugu ==
Cuvier sündis 1967. aastal Lõuna-Prantsusmaal luterlikus Montbéliardi linnas, kus juba tema esivanemad olid elanud. Cuvier' isa oli sõjaväe leitnant Jean George Cuvier ja ema Anne Cleménce Chatel.▼
▲Cuvier sündis 1967. aastal Lõuna-Prantsusmaal luterlikus Montbéliardi linnas
Esmase hariduse omandas Cuvier koduõppes, kus õpetas teda ta ema. Hiljem koolis edasi õppides hoolitses ema väga karmilt selle eest, et Cuvier-il alati kõik selge oleks ja seetõttu oli ta klassis oma tulemustelt alati kõigist ees. <ref name = "neti" >{{netiviide | URL =http://www.macroevolution.net/cuvier.html | Pealkiri = "Baron Georges Cuvier"|Autor= Eugene M. McCarthy| Kasutatud = 15.11.2017| Keel = inglise k}}</ref> Gümnaasiumiaastatel olid tema teadmised matemaatikast, ajaloost ja geograafiast alati märkimisväärsed. Ta huvitus tugevalt ajaloost ja märkimisväärne oli ka tema mälu erinevate faktide meelespidamisel - kord juba kuuldud, jäid nii nimed, kuupäevad kui ka sündmused talle alatiseks meelde. <ref name="Lee" />
10-aastasena, pärast gümnaasiumisse astumist, sattus ta juhuslikult lehitsema Conrad Gesseneri raamatut "Historiae Animalium", mis äratas temas kohe huvi loodusteaduste vastu. Seejäres hakkas ta laenama Buffoni massiivset teost "Historie Naturelle". Neid teoseid üha uuesti uurides ja lugedes teadis Cuvier juba 12. eluaastaks neljajalgsetest ja lindudest sama palju kui loodusteadlane.▼
▲
Pärast gümnaasiumi lõpetamist kolis ta Saksamaale Stuttgarti, kus veetis 4 aastat Caroline Akadeemias, kus ta saavutas märkimisväärseid tulemusi kõikides õppeainetes. Kuigi Saksamaale minnes ta saksa keelt ei osanud, õppis ta selle ruttu ära ja juba pärast 9 kuud õppimist võitis Cuvier akadeemia auhinna just oma saksa keele oskuse eest.▼
▲
Pärast lõpetamist ei olnud Cuvier'l piisavalt raha, seega kolides tagasi Prantsusmaale töötas ta 1788. aastast Normandias aristokraatlikus peres koduõpetajana, kus õpetas Comte d'Héricy ainsat poega. Käies tihti lähedases linnas Valmontis koosolekutel, kus arutleti agrikultuuri teemadel, kohtus ta kunagi tuntud olnud agronoomi ja arsti Henri Alexandre Tessier'ga (1741–1837). Cuvier ja Tessier said headeks sõpradeks ning viimane tutvustas teda oma oma Pariisi kolleegidele kui "Normandia sõnnikuhunniku pärlit", nagu ta ütles oma kirjas Antoine-Augustin Parmentier'le. Selle tulemusel Cuvier tutvus ja hakkas läbi käima selle aja tuntud loodusteadlastega; teda kutsuti isegi Pariisi. 1795. aastal, 26-aastasena, kolis Cuvier Pariisi ja temast sai assistent Jean-Claude Mertrud'le (1728–1802), kes oli äsja määratud võrdleva anatoomia eesistujaks Jardin des Plantesis.▼
▲
1795-aastal avati ''Institut de France'' kuhu Cuvier valiti Teaduste Akadeemia liikmeks.
== Teaduslikud ideed ==
=== Evolutsiooni vastasseis ===
Täiesti kindel oma täpsetes ja üksikasjalikes anatoomilistes kirjeldustes, keeldus Cuvier oletuslike [[teooria|teooriate]] ja [[hüpotees|hüpoteesidega]] tegelemast. Ta lükkas tagasi [[Jean-Baptiste de Lamarck|Lamarcki]] ideed liikide muutumisest, pidades kindlate alamliikide vaheliste üleminekuvormide olemasolu absoluutselt võimatuks. Lisaks keeldus ta uskumast inimese kui liigi suurt vanust ja liikide [[evolutsioon|evolutsiooni]] võimalikkust.
Aastaid hiljem aitasid just tema detailsed kirjeldused ja fosiilide uuringud leida tulevatele põlvedele kinnitavaid argumente, mis toetavad loomariigi evolutsioonilist muutumist. <ref name="Huxley">Robert Huxley. "The Great Naturalists", London: Thames & Hudson Ltd, 2007, 202 - 211</ref>
=== Väljasuremine ===
[[Fail:Georges Cuvier - Elephant jaw.jpg|pisi|Cuvier' joonistus, mis demonstreerib mammuti (üleval) ja India elevandi alalõua ehituse erinevust. 1798]]
Cuvier'i üks suuremaid panuseid bioloogiasse on liikide väljasuremise teooria kinnitamine.
1800. aastal avaldas Cuvier ''Lecons d’Anatomie Compareé'' (“Võrdleva anatoomia õppetunnid”), kus esitati üksikasjalik loomade elundite ehituse ja funktsioonide käsitlus. Võrdleva anatoomia printsiipide valdamine võimaldas tal ka suurepäraste tulemustega väljasurnud selgroogsete jäänuseid uurida. 1800. aastal demonstreeris ta, et [[Siber|Siberist]] pärit ürgsete mammutite hambad, ehkki selgelt sarnanedes olemasolevate [[India elevant|India]] ja [[Aafrika elevant|Aafrika elevantide]] hammastega, siiski erinevad üksteisest, ning kuulusid tänapäeval tundmatule ja seega väljasurnud liigile. <ref name="Huxley" />
Edasi näitas Cuvier, et hästi tuntud hiiglasuure looma (tänapäeval identifitseeritud kui Mosasaurus) fossiilne kolju, mis leiti karjäärist [[Maastricht|Maastrichtis]], kuulus suurele merelise eluviisiga [[Sisalikulised|sisalikule]], mis oli lähedane [[varaan|varaanidele]], kuid on nüüd samuti välja surnud. Ta määras ka väikese roomaja, kes leiti litograafilisest lubjakiviplaadist [[Saksamaa|Saksamaal]] Baierist, seni tundmatusse selgroogsete rühma ehk lendsisalike hulka kuuluvaks ja nimets selle pterodaktüliks. <ref name="Huxley" />
Oskus võrrelda organisme ja taastada mineviku elusolendeid avaldas Cuvier’ kaasaegsetele sügavat muljet. Need teadustööd olid pöördepuktiks nii paleontoloogia ajaloos kui ka võrdlevas anatoomias ja ühtlasi tõid Cuvier'ile rohkelt tunnustust.
Suur prantsuse kirjanik [[Honoré de Balzac|Honoré de Balzac]] avaldas Cuvier’põhimõtetest inspireerituna kuulsa romaanisarja pelkirjaga ''La Comédie Humaine'' (“Inimlik komöödia”), luues selle 19. sajandi Prantsuse ühiskonna võrdleva anatoomiana. <ref name="Huxley" />
== Teaduslik töö ==
=== Stratigraafia ===
Cuvier töötas mitu aastat koos Pariisi kaevanduskooli instruktoriga - [[Alexandre Brongniart|Alexandre Brongniart-iga]], kellega alustas 1808. aastal ''Description Géologique du Bassin de Paris'' ("Pariisi basseini geoloogiline kirjeldus") kirjutamist. Nende töö oli kindel endasiminek statigraafia paleontoloogilises meetodis, mis kasutab fossiile erinevate kihtide eristamiseks. Magevee- ja meresetete vaheldumine viis Cuvier’i oletusele, et minevkus oli maakera pinnal toimunud pöördelisi sündmusi (revolutsioone) ehk katastroofe, mis on põhjustanud loomastiku äkilise väljasuremise. Need ideed avaldas ta raamatus ''Discours sur les Révolutions du Globe'' (“Arutlus revolutsioonidest Maa pinnal”). <ref name="Huxley" />
=== Le Régne Animal (“Loomariik”) ===
1817. aastal ilmus Cuvier’ suurim ja kuulsaim töö: ''Le Régne Animal Distribué d’aprés son Organisation'' (“Loomariik, korraldatud vastavalt selle organisatsioonile”). Teos oli neljas köites ja selle järg, viieköiteline väljaanne ilmus 1829-2830. a.
''Le Régne Animal'' oli katse koostada täielik loomariiginimestik ja formuleerida loomulik [[klassifikatsioon|klassifikatsioon]] “osade korrelatsiooni” printsiibi alusel (s.t looma kõik kehaosad on funktsionaalselt ühendatud, nii et ühe luu uurimisest saab teha järeldusi kogu looma kohta) ja tunnuste jaotuse alusel. Selles töös tõi Cuvier loomariiki selguse, järgides täpselt loomarühmade tegelikku sugulust. Tema jaoks oli iga loom ainulaadne kogum morfoloogilisi sarnasusi, mida eksimatult äratuntavad erijooned kõigist teistest vormidest eristavad.
Teost on peetud sama oluliseks kui ''Linné Systema Naturae''' d. <ref name="Huxley" />
== Viited ==
{{viited}}
| |||