Veneetsia vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

|nimi = VeneziaVeneetsia vabariik<br>''Serenissima Repubblica di Venezia''

|lipp-tekst = [[VeneziaVeneetsia vabariigi lipp]]

|vapp-tekst = [[VeneziaVeneetsia vabariigi vapp]]

|pealinn = [[VeneziaVeneetsia]]

|riigipea-nimi = [[Veneetsia doodž|Venezia]] [[doodž]]

'''VeneziaVeneetsia vabariik''' (ka '''Veneetsia vabariik'''; [[itaalia keel|itaalia]] ''Serenissima Repubblica di Venezia'') oli [[riik]] [[Aadria meri|Aadria mere]] ääres aastatel [[697]]–[[1797]]. Riigi keskus oli [[VeneziaVeneetsia]]s ja riiki valitsesid [[VeneziaVeneetsia doodž|doodž]]id.

Esialgu kuulusid vabariiki ainult VeneziaVeneetsia [[Veneta laguun]]i ümbruse alad, kuid hiljem hõlmas riik ka Itaalia kirdeosa, Aadria mere idaranniku ning [[Joonia meri|Joonia]] ja [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saared. [[9. sajand]]iks saavutas VeneziaVeneetsia poliitilise iseseisvuse ja omandas tänu soodsale geograafilisele asendile ja kaubavahetuse kasvule [[Lääne-Euroopa]] ja [[Levant|Levandi]] vahel suure majandusliku mõju. Oma kõrgaegadel oli VeneziaVeneetsia vabariik [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonna võimsamaid ja rikkamaid riike.

[[File:Italy and Illyria 1084 AD.svg|pisi|left|Aadria merd ja VeneziaVeneetsia vabariiki ümbritsevad alad aastal 1084. [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Verona mark]], [[Kärnteni hertsogkond]], [[Kraini mark]] ja [[Istria mark]]idega, [[Horvaatia kuningriik (keskaegne)|Horvaatia kuningriik]].]]

[[File:Carpi en Italie 1350 2.png|pisi|Aadria merd ja VeneziaVeneetsia vabariiki ümbritsevad alad aastal 1350.]]

[[1158]]. aastal toimus [[Milano]] linnas ülestõus, mille keiser [[Friedrich I Barbarossa]] maha surus ja nõudis [[1158]]. aasta [[Roncaglia riigipäev]]al keisririigi otsest kontrolli Itaalia üle ja alustas Itaalia linnade ametnike (''[[podestà]]'') asendamist enda esindajatega. [[1164]]. aastal moodustasid keisrivastase [[Lombardia Liiga]] [[Verona]], [[Padova]], [[Vicenza]] linnad ja Veneetsia vabariik. [[1177]]. aastal VeneziasVeneetsias, [[paavst]]ivõimu ja selle liitlaste ([[Lombardia Liiga]]sse kuulunud Põhja-Itaalia linnriigid) ning [[Saksa-Rooma keiser|Rooma keisri]] [[Friedrich I Barbarossa]] vahel sõlmitud [[Veneetsia rahu]]leping ja saavutatud rahu määras seeläbi mitmeks järgmiseks aastaks ära kogu [[Itaalia]] poliitilise suuna.

[[File:Map of Italy (1494)-it.svg|pisi|Itaalia alade riigid 1494, VeneziaVeneetsia alad lillaga]]

VeneziaVeneetsia mängis tähtsat rolli [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] (1202–1204), suunates "Ladina" energia oma endise patrooni ja nüüdse kaubandusrivaali [[Ida-Rooma riik|Ida-Rooma riigi]] hävitamisele. Ida-Rooma riigi alad jaotati VeneziaVeneetsia ning ristisõdijate juhtide vahel, Konstantinoopolisse rajati [[Ladina keisririik]]. Veneetslased leidsid, et venna maavalduste tõttu on Bonifazio endise keisririigiga liiga tihedalt seotud, ning panid troonile hoopis [[Flandria krahvkond|Flandria]] [[Flandria krahv|krahv]] [[Baudoin I (Konstantinoopol)|Baudoini]]. Veneetslased rajasid [[Egeuse meri|Egeuse merre]] Saarestiku hertsogiriigi. Kokkuriisutud rikkused jõudsid peaaegu kõik VeneziasseVeneetsiasse. VeneziaVeneetsia toetus äsjaloodud [[Ladina keisririik|Ladina keisririigile]] tähendas, et VeneziaVeneetsia kaubandusõigused jõustusid ja Veneetsia saavutas kontrolli suure osa kaubanduse üle Vahemere idaosas. VeneziaVeneetsia sai tasuks Ida-Rooma keisririigi pealinna [[Konstantinoopol]]i vallutamises osalemise eest, vallutatud keisririigi parim osa. Doodži võimu alla kuulus seejärel 37,5% endise Ida-Rooma keisririigi territooriumist. VeneziaVeneetsia vabariik omandas Kreekas ulatuslikud valdused, mis moodustasid osa selle ''[[Stato da Mar]]''ist: [[1206]]. aastal vallutas VeneziaVeneetsia [[Küklaadid]]e ja [[Sporades]]e saared, [[1207]]. aastal [[Kérkyra saar|Kérkyra saar (Korfu)]], [[Methoni]] ja [[Koroni]].

[[Kreeta]] ([[Candia kuningriik]] või [[Candia hertsogkond]] oli aastatel 1211–1669 VeneziaVeneetsia olulisemaid ülemereprovintse; [[Korfu]] saare vallutasid veneetslased genovalastelt 1207. aastal pärast Neljandat ristisõda ja kaotasid selle omakorda 1214. aastal Epeirose despootkonnale. 1258–1386 kuulus saar [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigile]], misjärel VeneziaVeneetsia 1386. aastal taastas kontrolli saare üle ja valdas seda 1797. aastani.

[[1238]]. aastal liitus VeneziaVeneetsia [[Genova vabariik|Genova vabariigi]] ja [[Rooma paavst]]iga [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] ([[1220]]–[[1250]]), [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] ([[1212]]–[[1220]]) ja [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]] [[Sitsiilia kuningas|kuninga]] ([[1197]]–[[1250]]) [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] vastasesse sõtta. Friedrich oli Saksa kuningaks saamise järel mitmel korral lubanud minna [[ristisõda|ristisõtta]], kuid seda pidevalt edasi lükanud. [[1221]]. aastal said kristlased aga [[Viies ristisõda|Viiendas ristisõjas]] [[Damietta]] juures [[Egiptus]]es hävitavalt lüüa. Ristisõdijad olid oodanud keisri saabuvat väge ning seetõttu lükanud tagasi ka [[sultan]]i Al-Kamili pakkumise, et sõja lõpetamiseks võiks ta Jeruusalemma kristlastele tagasi anda. [[1228]]. aastal pani paavst keisri kirikuvande alla.

1257–1270 pidas VeneziaVeneetsia [[Genova vabariik|Genovaga]] 13-aastast sõda ülemvõimu pärast. Genova vabariik, et taastada kaubanduskontroll, asus liitu [[Nikaia keisririik|Nikaia keisri]] [[Michael VIII]] Palaiologosega, kes tahtis [[Konstantinoopol]]i tagasivallutamisega Bütsantsi taastada. Märtsis 1261 sõlmiti liiduleping [[Kemalpaşa|Nymphaion]]is. 25. juulil 1261 vallutasid Nikaia väed [[Alexios Strategopoulos]]e juhtimisel Konstantinoopoli tagasi. Seetõttu kaldus vaekauss Genova suunas, kes oli saanud vabakaubanduse õigused Ladina keisririigis; Genova kaupmeeste käes oleva kaubanduskontrolli kõrval omandas Genova sadamaid ja vahejaamu paljudel saartel ja asundustes [[Egeuse meri|Egeuse mere]] ääres. [[Chíose saar|Chíose]] ja [[Lesbos]]e saared muutusid Genova kaubajaamadeks, samuti [[Smürna]] linn (İzmir).

[[18. sajand]]il hakkas VeneziaVeneetsia vabariigi tähtsus vähenema ja vabariik kaotati [[1797]]. aastal pärast [[Napoleon I]] poolt vallutamist. VeneziaVeneetsia vabariigi alad jaotati [[Prantsusmaa]] ja [[Habsburgide riik|Austria]] vahel.