Benedictus XIII: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Neitsi Maarja > neitsi Maarja
P Venezia→Veneetsia (põhinimi)
18. rida:
Pietro Francesco Orsini di Gravina sündis [[Gravina in Puglia|Gravina di Puglia]]s <ref>'''[http://www2.fiu.edu/~mirandas/bios1672.htm#Orsini Salvador Miranda artikkel Benedictus XIII kohta.]'''.</ref> Gravina hertsogi Ferdinando III Orsini ja Giovanna Frangipani 6-lapselises peres vanima lapsena. [[Orsini]]de suguvõsast pärinesid paavstid [[Coelestinus III]] ja [[Nicolaus III]], sellest suguvõsast olid enne Pietro Francesco Orsini di Gravina sündi pärit 19 [[kardinal]]i. Pärast isa surma oli Pietro Francesco Orsini di Gravina [[1658]]–[[1667]] Gravina hertsog, Solofra vürst, Vallata vürst, Muro Lucano krahv ja [[Napoli]] [[patriits]].
 
Vanemate vastuseisust hoolimata siirdus Orsini 1667 [[VeneziaVeneetsia]]s [[dominiiklased|dominiiklaste]] [[klooster|kloostrisse]], kus ta loobus oma tiitlitest ja pärimisõigusest. Paavst [[Clemens IX]] ei rahuldanud tema vanemate palvet ja lubas Orsinil järgida oma kutsumust. [[13. veebruar]]il [[1668]] ja [[9. veebruar]]il [[1669]] andis Orsini mungatõotused, võttes nimeks Vincenzo Maria. Ta õppis [[Brescia]]s, Napolis, [[Bologna]]s ning VeneziasVeneetsias [[filosoofia]]t ja [[teoloogia]]t ning [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[24. veebruar]]il [[1671]] [[preester|preestriks]]. Tema vend Domenico abiellus 1671 [[Clemens X]] sugulasega. [[1675]] anti Orsinile valida, kas ta määratakse [[Salerno]] või [[Manfredonia]] [[peapiiskop]]iks; ta otsustas Manfredonia kasuks, kuna leidis, et seal on pastoraalset tööd rohkem. Peapiiskopina ja hiljem paavstina järgis ta [[askees|askeetlikku]] eluviisi. Orsini pidas peapiiskopina [[1693]] ja [[1698]] provintsiaalsinodid, külastas igal aastal [[kogudus]]i, lasi renoveerida ja ehitada [[kirik]]uid. [[5. juuni]]l [[1688]] ja [[14. märts]]il [[1702]] [[Benevento]]t tabanud [[maavärin]]ate järel lasi Orsini taastada purunenud hooned, mille tõttu peeti teda Benevento "teiseks rajajaks". Ta kirjutas sel ajal töid praktilise teoloogia vallast ja [[askees]]ist, mis avaldati [[1728]]. Beneventos sai tema lähimaks kaastööliseks [[Niccolò Paolo Andrea Coscia]], kes jäi hiljem ka Benedictus XIII lähimaks abiliseks, kuid Coscia kasutas paavsti vähest huvi [[poliitika]] vastu oma [[mahhinatsioon]]ideks.
 
Orsini oli kardinal 52 aastat, olles seda ametit pidanud kauem kui ükski teine paavst. Kardinal Orsini osales 6 [[konklaav]]il [[1676]]–1724 ja kuulus [[Zelanti]] fraktsiooni. Enne teda osales paavstidest 6 konklaavil [[Leo XI]], hiljem pole ükski paavst osalenud nii mitmel konklaavil.
37. rida:
Benedictus XIII valiti paavstiks 29. mail 1724 [[Vatikani paavstipalee]]s ja krooniti [[4. juuni]]l kardinal [[Benedetto Pamphili]] poolt. Ta võttis nime [[Benedictus XI]] järgi. Ta kavatses end esmalt nummerdada kui Benedictus XIV, kuid kardinalid selgitasid talle, et [[Benedictus XIII (vastupaavst)|Benedictus XIII]] oli vastupaavst, mistõttu ta otsustas edaspidi jääda Benedictus XIII-ks. Temast sai neljas ja viimane paavst, kes oli [[dominiiklased|dominiiklane]] (teised olid [[Innocentius V]], Benedictus XI ja [[Pius V]]). Ta jäi viimaseks paavstiks, kes pärines Lõuna-Itaaliast.
 
[[20. märts]]ist 29. maini 1724 toimunud konklaavi viimases voorus osales 53 kardinali. Konklaavil tekkis 4 fraktsiooni: [[Zelanti]], Prantsusmaa, keisri ja VeneziaVeneetsia kardinalid. [[15. aprill]]il lahkus konklaavilt haiguse tõttu kardinal [[Sebastiano Antonio Tanara]]. Kardinal Orsini tunnistas kardinalide otsust alles pärast seda, kui dominiiklaste ordumeister oli teda kohustanud saadud ametit vastu võtma.
 
==Välispoliitika==