Ava peamenüü

Muudatused

P
Venezia→Veneetsia (põhinimi)
Teine tähtis asjaolu Hansa Liidu arengus oli [[sakslased|sakslaste]] tungimine itta. [[12. sajand]]i keskpaigas hakati Läänemere lõunakaldal elavaid [[slaavlased|slaavlasi]] välja suruma, või assimileerusid viimased sakslaste hulka, kes olid rajanud mitmeid linnu ja toonud neisse uusasukaid. [[1143]]. aastal sai Lübeckist esimene saksa linn Läänemere kaldal. Sakslased asustasid ka teisi linnu (nt [[Tallinn]]), kuhu kolis arvukalt saksa kaupmehi, kes oma kaubanduse edendamiseks lõid suhteid ja sõlmisid lepinguid teiste linnade kaupmeestega – see viiski Hansa Liidu tekkimiseni.
 
[[13. sajand]]il toimus [[kommertsrevolutsioon]], mis tõi kaasa muudatused väliskaubanduse struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ([[Hansalinn]]ad ja Itaalia [[VeneziaVeneetsia vabariik|VeneziaVeneetsia]], [[Genova vabariik|Genova]]) ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerusid linnades püsivalt, tõi endaga kaasa kaubakäibe kasvu ja majanduse väljakujunemise, mis põhines rahal, millega maksti kaupade eest. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck muutus peamiseks kaubasadamaks Läänemerel.
[[Pilt:Siegel Elbing 1350.jpg|thumb|[[Hansakoge]] 14. sajandi [[Elbing]]i pitsatil]]
13. sajandil [[Saksa Rahva Püha Rooma Riik|Saksa Rahva Püha Rooma riigi]] keisri keskvõim nõrgenes, jättes järele võimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lübeck oli selle arengutendentsi esireas. Pärast esimest Lübeckis toimunud [[hansapäev]]a [[1356]]. aastal võib juba täie õigusega rääkida Hansa Liidust kui kindla struktuuri, juhtimise ja eesmärkidega kaubandus-poliitilisest ühendusest.
73 121

muudatust