Verona: erinevus redaktsioonide vahel

[[1387]] alistasid Verona Milano [[Visconti]]d. [[1262]] oli [[paavst]] Otteone nimetanud Visconti [[Milano peapiiskop]]iks. [[1277]] võitis Otteone [[Desio lahing]]us [[gvelfid]] ja pani aluse Milanos Viscontide [[sinjoriia]]le. Matteo I kindlustas oma võimu [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] toel ja laiendas oma mõjuala [[Põhja-Itaalia]]s, kuid sattus vastuollu paavstiga. Tema valitsusajal kuulusid Viscontidele lisaks Milanole juba ka [[Alessandria]], [[Asti]], [[Como]], [[Navara]], [[Vercelli]], [[Bergamo]], [[Brescia]], [[Pavia]] ja [[Cremona]]. Gian Galeazzo Visconti sai 1395 [[Milano hertsog]]i, esimene Milano hertsog oli [[Milano]] isand [[Gian Galeazzo Visconti]], kes ostis tiitli 1395. aastal [[roomlaste kuningas|roomlaste kuninga]] [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]]i käest 100 000 [[floriin]]i eest ja 1397. aastal sai [[Lombardia hertsog]]i tiitli; tema valdusesse kuulus suurem osa Põhja-Itaaliast.

 

 

==Arhitektuurimälestised==

* '''Porta Borsari''' ([[1. sajand]])

* '''Arena''' [[amfiteater]] 1. sajandist oli [[Rooma]] [[Colosseum]]i ja [[Napol]]i Santa Maria Capua Vetere järel suuruselt kolmas amfiteater maailmas (algsed mõõtmed 152 m x 123 m). Hoolimata [[1183]]i maavärinast, mis hävitas pea kogu välisseina [[kaaristu]] (seisma jäi vaid neli välisvõlvi), jäi sisekaaristu oma 74 võlviga puutumatuks ja Arena on tänaseni märkimisväärselt hästi säilinud. Amfitetris on 22 000 istekohta ja siin peetakse suurejoonelisi vabaõhuetendusi.

* Loggia del Consiglio ([[1476]]–[[1493]])

* Palazzo Bevilaqua ([[16. sajand]])