Firenze Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P etruskite > etruskide (sest rõhk on teisel silbil)
P Venezia→Veneetsia (põhinimi)
68. rida:
[[1345]]. aastal toimus Firenzes esimene villakraasijate ([[itaalia keel]]es ''ciompi'') [[Streik|streigi]]<nowiki>katse</nowiki>. [[1378]]. aasta juunis alanud ''ciompi''<nowiki>'</nowiki>de vastuhakk tõi Firenzes võimule linna ajaloo kõige [[Demokraatia|demokraatlikuma]] valitsuse. [[31. august]]il said [[Piazza della Signoria|Sinjoriia platsile]] kogunenud ''ciompi''<nowiki>'</nowiki>d lüüa teistelt [[gild]]idelt, kelle eesotsas oli [[lihunik]]e gild.
==Pangandus==
[[1397]]. aasta oktoobris asutas [[Giovanni di Bicci de' Medici]] kuulsa [[Medici pank|Medici panga]], mis kestis kuni [[17. sajand]]ini. Panga klientide seas oli ka [[Rooma paavst]]. Giovanni di Bicci de' Medici surma ajal [[1429]]. aastal olid pangal kontorid: Firenzes, [[Rooma]]s, [[VeneziaVeneetsia vabariik|Venertsia]]s ja [[Genova]]s. [[Cosimo de' Medici]] juhtimisel, pärast [[1435]]. aastat laines pangakontorite võrk ka [[Pisa]]sse, [[Milano]]sse, [[Brugge|Bruggesse]], [[London]]isse, [[Avignon]]i ja [[Lyon]]i.
 
[[1406]]. aastal allutati [[Pisa vabariik]], mis jäi firenzelaste võimu alla kuni [[Itaalia sõjad|Itaalia sõdade]] alguseni [[1494]]. aastal.
74. rida:
Linnriigi ajalugu on kirju erinevate kildkondade vaheliste [[riigipööre]]te ja vastu-riigipöörete poolest.
 
Giovanni di Bicci surres sai Cosimost Medicite panga juht. Erinevalt isast asus Cosimo de' Medici püüdlema ka poliitilist mõjuvõimu, asudes selleks kasutama nii oma rahalist mõjukust kui ka häid suhteid vaimuinimestega. Medicite mõjuvõimu kiire tõus tegi ärevaks Firenze vanad patriitsiperekonnad, eriti aga [[Rinaldo degli Albizzi]] ja [[Palla Strozzi]], kellest esimene asus tegema väga intensiivset propagandat Cosimo kõrvaldamiseks. Aastal [[1433]] haaras Rinaldo degli Albizzi Firenzes tegeliku võimu enda kätte, tema käsul Cosimo vangistati ja teda süüdistati diktaatorivõimu haaramise püüetes. Albizzi soovis ilmselt Cosimo surma, kuid ''Signoria'' otsustas siiski pagendamise kasuks. Cosimo siirdus [[VeneziaVeneetsia]]sse, kuhu siirdusid ka mitmed tema pooldajad. Samaaegselt sattus Firenze aga sõtta [[Milano hertsogiriik|Milanoga]] ning Albizzi seltskonna populaarsus langes kiiresti. Aastal [[1434]] naasis Cosimo seetõttu võidukalt ja mõjutas sealtpeale surmani tugevasti Firenze valitsemist. Giovanni de' Medici poeg [[Cosimo de' Medici]], keda kutsuti ka Vanaks (''Vecchio'') või Isamaa isaks (''Pater Patriae''), valitses Firenzet aastatel [[1434]]–[[1464]]. Medicid hoidsid Firenzet oma kontrolli all kuni [[1494]]. aastani.
{{vaata|Medici}}
[[Cosimo de' Medici]] suureks teeneks tuleb pidada ka seda, et ta tõi Firenzesse pikaajalise sise- ja välispoliitilise stabiilsuse, mistõttu tema isikuvõimule tugevat vastuseisu ei tekkinud. Välistest jõududest toetasid teda nii paavst, [[VeneziaVeneetsia vabariik]] kui ka [[Francesco Sforza]], kes oli [[kondotjeer]] ja hilisem Milano hertsog.
 
Pärast Cosimo surma sai Firenze valitsejaks (1464–1469) ja Medicite panga juhiks tema poeg [[Piero di Cosimo de' Medici]]. Cosimo surma järel päris Piero nii panga kui ka mõjuvõimu Firenze üle. Medicite võim polnud siiski veel kuigivõrd kindlustunud, suur osa Firenze eliidist oli eriti Cosimo viimastel valitsusaastatel muutunud rahulolematuks ning tema surma järel proovisid nad Mediceid kukutada. [[1466]]. aastal alustasid nad Piero äraolekul linnast [[VeneziaVeneetsia vabariik|VeneziaVeneetsia]] toetusel riigipöördekatset, kuid Medicite pooldajad suutsid Firenzes rahutused maha suruda, samuti löödi tagasi VeneziastVeneetsiast lähtuv invasioonikatse. Kuid juba [[1467]]. aastal puhkes uus sõda VeneziagaVeneetsiaga. Piero suutis sõlmida aga laiaulatusliku liidu, kuhu peale Firenze kuulusid veel [[Milano hertsogiriik|Milano]], [[Kirikuriik]] ja [[Napoli kuningriik|Napoli]]. Nende ülekaalukate vägede ees pidi VeneziaVeneetsia taanduma ning Itaalias valitses taas rahu.
[[Pilt:Lorenzo de' Medici-ritratto.jpg|thumb|Lorenzo de' Medici]]