Austria Rannikumaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
P Venezia→Veneetsia (põhinimi)
62. rida:
}}
 
'''Austria Rannikumaa''' ([[Saksa keel|saksa:]] ''Österreichisches Küstenland'', [[Itaalia keel|itaalia:]] ''Litorale Austriaco'', [[Sloveeni keel|sloveeni:]] ''Avstrijsko primorje'', [[Horvaadi keel|horvaadi:]] ''Austrijsko primorje'', [[Ungari keel|ungari:]] ''Tengermellék'') loodi aastal 1849 [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] [[kroonimaa]]na (''Kronland''). See koosnes kolmest piirkonnast: [[Istria]] poolsaar, [[Görz ja Gradisca]] ning [[Trieste]] linn. Läbi ajaloo oli piirkond sageli vaidlusalune, kui selle osi kontrollisid erinevatel aegadel teiste seas [[VeneziaVeneetsia vabariik]], [[Austria-Ungari]], [[Itaalia]] ja [[Jugoslaavia]].
 
[[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] annekteeris selle pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] vastavalt [[Londoni leping (1915)|Londoni lepingule]] ja hiljem [[Rapallo leping (1920)|Rapallo lepingule]]. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jagati see [[Itaalia]] (lääs), [[Sloveenia]] (põhi) ja [[Horvaatia]] (lõuna) vahel.
70. rida:
== Ajalugu ==
 
Keskaegse [[Aquileia patriarhaat|Aquileia patriarhaadi]] territooriumi vallutati [[VeneziaVeneetsia vabariik|VeneziaVeneetsia vabariigi]] poolt (''[[Domini di Terraferma]]'') järk-järgult kuni 15. sajandi alguseni. Idas saavutasid [[Habsburgid]]e [[Austria ertshertsogkond|Austria]] ertshertsogid 1335. aastal omandatud [[Kraini mark|Kraini margi]] põhjal aastal 1374 süseräniteedi Istria [[Pazin]]i üle ja aastal 1382 Trieste sadama üle. Nad ostsid aastal 1474 [[Aadria meri|Aadria mere]] põhjakaldal ka [[Duino]] ja [[Rijeka]] (Fiume) ning pärisid aastal 1500 hääbunud [[Görzi krahvkond|Görzi krahvide]] [[Friuli]] maad. Aastal 1511 annekteeris keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] VenezialtVeneetsialt [[Gradisca d'Isonzo|Gradisca]] linna.
 
[[Pilt:Austrian Littoral 1897.jpg|thumb|left|Austria Rannikumaa aastal 1897.]]
78. rida:
Keiser [[Karl VI]] suurendas [[Habsburgide monarhia]] mereväge, tehes rahu Osmanitega ja kuulutades Aadria merel vaba laevaliiklust. Aastal 1719 tehti Trieste ja Fiume [[vabasadam]]ateks. Aastal 1730 ühtlustati Rannikumaa haldus '''Trieste intendantuuri''' alla. Kuid aastal 1775 jagas keiser [[Joseph II]] kahe peamise sadama halduse, määrates Trieste sadama Austria "pärusvalduste" hulka ja Fiume [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigile]]. Varsti pärast seda liideti Trieste vürstliku Görzi ja Gradisca krahvkonnaga põhjas.
 
[[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal omandas Habsburgide monarhia 1797. aasta [[Campo Formio rahu]]ga VeneziaVeneetsia maad [[Istria]] poolsaarel ja [[Kvarneri laht|Quarnero]] (Kvarneri) saared. Kuid need territooriumid ja kõik uue [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] Aadria mere äärsed maad kaotati 1805. aasta [[Pressburgi rahu]]ga [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keisririigi]] nukuriigile, [[Itaalia kuningriik (Napoleoni)|Itaalia kuningriigile]]. 1809. aasta [[Schönbrunni rahu]] muutis ala [[Illüüria provintsid]]eks, mida valitseti otse Prantsusmaa poolt.
 
[[Napoleon I|Napoleoni]] kaotusega sai Austria keisririik piirkonna tagasi ja aastal 1813 sai kogu Rannikumaa, sealhulgas Trieste, Görz ja Gradisca, kogu Istria, Quarnero saared, Fiume ja Fiume tagamaa, [[Tsiviil-Horvaatia]], sealhulgas [[Karlovac|Karlstadt]] (Karlovac), üheks haldusüksuseks. Aastast 1816 oli Rannikumaa Austria keisririigi [[Illüüria kuningriik (1816–1849)|Illüüria kuningriigi]] osa. Aastal 1822 eraldati Fiume ja Tsiviil-Horvaatia territooriumist ja loovutati [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigile]] (ja aastal 1849 [[Horvaatia]]le).
 
Rannikumaa oli ametlikult Trieste provints, üks kahest kuningriigi provintsist, teine oli [[Ljubljana|Laibach]]. Provints oli jaotatud neljaks ringkonnaks (''kreis''): Görz (sealhulgas Gorizia linn ja [[VeneziaVeneetsia Giulia]]), Istria (Ida-Istria ja Quarnero saared), Trieste (Trieste tagamaa ja Lääne-Istria) ja Trieste linn.
 
1825. aasta paiku reorganiseeriti Rannikumaa vaid kaheks allüksuseks: Istria pealinnaga [[Pazin|Mitterburgis]] (Pisino/Pazin) ja Gorizia koos Trieste ja selle vahetu ümbrusega krooni otsese kontrolli all ja eraldi kohalikust haldusstruktuurist.
90. rida:
1861. aasta [[Veebruaripatent|Veebruaripatendiga]] muutusid Görz ja Gradisca ning Istria eraldi haldusüksusteks ja aastal 1867 sai ka Trieste eraldi staatuse ning Rannikumaa jagunes kolmeks kroonimaaks: [[Keiserlik Trieste vabalinn]] ja selle eeslinnad, [[Istria mark]]krahvkond ning [[Görz ja Gradisca|vürstlik Görzi ja Gradisca krahvkond]], kõigil neil oli eraldi haldus ja [[Maapäev]], kuid kõik nad olid [[Trieste]]s resideeriva [[Keiserlik ja kuninglik|keiserlik-kuningliku]] [[kuberner]]i alluvad.
 
Pärast Austria-Ungari lagunemist läks Rannikumaa VeneziaVeneetsia Giulia osana [[Itaalia]]le. Pärast Teist maailmasõda ühendati enamus sellest [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaaviaga]].
 
Tänapäeval haldavad seda territooriumi [[Horvaatia]] ja [[Sloveenia]] ja Trieste linn kuulub Itaaliale. Piirkonna nimi elab oma [[Sloveeni keel|sloveenikeelses]] versioonis, ''[[Primorska]]'' (Sloveenia Rannikumaa).
144. rida:
Austria rahvaloendused ei loendanud [[etnos]]eid, ega [[emakeel]]t, vaid "igapäevase suhtlemise keelt" (''Umgangssprache''). Peale väikese [[Trieste serblased|serbia]] kogukonna Triestes ja [[Peroj]] küla Istrias, mida asustasid etnilised [[montenegrolased]], saab valdava enamuse horvaadi keele kõnelejaist Austria Rannikumaal tuvastada [[Horvaadid|horvaatidena]].
 
Pärast 1880. aastat loetakse itaalia ja friuli keeled ühte kategooriasse, itaalia keele alla. Hinnangulise friuli keele kõnelejate arvu saab välja tuua Itaalia 1921. aasta rahvaloendusest, ainsast 20. sajandil, kus friuli keelt loendati kui selget keelekategooriat. Austria Rannikumaal oli suur arv välismaalasi (umbes 71 000 või 7,9% kogurahvastikust), kellelt ei küsitud nende suhtluskeele kohta. Rohkem kui pooled neist asusid Trieste linnas. Enamus olid Itaalia kuningriigi kodanikud, järgnesid Ungari kuningriigi (kaksikmonarhia osa)] ja Saksa riigi kodanikud. Võib oletada, et enamus välismaalastest olid itaalia keele kõnelejad, neile järgnesid saksa, horvaadi ([[Rijeka]]st ja [[Horvaatia-Slavoonia kuningriik|Horvaatia-Slavoonia kuningriigist]]) ja sloveeni ([[VeneziaVeneetsia Sloveenia]]st) ning ungari keele kõnelejad.
 
== Vaata ka ==