Erinevus lehekülje "Serbia despootkond" redaktsioonide vahel

P
Venezia→Veneetsia (põhinimi)
P (Venezia→Veneetsia (põhinimi))
Aastal 1410 hõivas Ungari kuningas [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] mitmeid territooriume Kirde-Bosnias. Tasuks Stefan Lazarevići abi ja ustavuse eest andis ta [[Srebrenica]] koos ümbruskonnaga aastal 1411 või 1412 Serbia despootkonnale.
 
[[Pilt:1422 Zeta in the Serbian Despotate after death Balsa III.svg|left|thumb|200px| Serbia despootkond Stefan Lazarevići ajal (1422) ja valduste piir VeneziagaVeneetsiaga Aadria mere rannikul.]]
 
Kui Musa end ise Osmanite riigi Euroopa-osa sultaniks kuulutas, ründas ta 1412. aasta alguses Serbiat, kuid sai Stefani käest Novo Brdo juures Kosovos lüüa. Stefan kutsus siis riigi [[Anatoolia]]-osa valitsejat, sultan [[Mehmed I|Mehmed Çelebi]]t koos Musat ründama. Tagades Ungari abi, ründasid nad Musat 5. juulil 1413 [[Çamorlu]]s, [[Vitoša]] mäe juures (tänapäeva [[Bulgaaria]]s) ja võitsid ta, Musa tapeti lahingus. Tasuks sai Stefan [[Koprijan]]i linna [[Niš]]i lähedal ja Serbia-Bulgaaria [[Znepolje]] ala. Järgmiseks kaheteistkümneks aastaks jäi Stefan sultan Mehmediga headesse suhetesse, mis tegi võimalikuks keskaegse Serbia taassünni.
==== Osmanite ajutine okupatsioon ====
 
Aastal 1439 ründas ja rüüstas Osmanite armee sultan [[Murad II]] enda juhtimisel taas Serbiat. Despoot Đurađ põgenes mais 1439 Ungarisse, jättes oma poja [[Grgur Branković]]i ja Jerina venna [[Thomas Kantakouzenos]]e Smederevot kaitsma. Pärast kolme kuud piiramist langes Smederevo 18. augustil 1439, samas [[Novo Brdo]], 'kõigi linnade ema' [[Novo Brdo piiramine (1440–41)|pidas vastu tervelt kaks aastat]], langedes 27. juunil 1441. Siit alates oli ainus despootkonna vaba osa Zeta. Kuid Zetat ründasid varsti [[VeneziaVeneetsia vabariik|veneetslased]] ja vojevood [[Stjepan Vukčić Kosača]]. Viimane Đurađi linn piirkonnas vallutati märtsis 1442.
 
Esimene Osmanite kuberner Serbias oli [[Ishak-Beg]], kelle aastal 1443 vahetas välja [[Isa-Beg Isaković]].
==== Đurađ Branković taas valitsemas ====
 
Ungaris suutis Đurađ Branković Ungari juhte veenda Osmanite minemaajamises, nii edenes lai kristlik koalitsioon ungarlastest ([[János Hunyadi]]), serblastest (despoot Đurađ) ja rumeenlastest ([[Vlad Dracul]]) septembris 1443 Serbiasse ja Bulgaariasse. Suur kristlik armee, mis ületas 1443. aasta varasügisel Doonau, koosnes umbes 25 000 Ungari ja Poola sõdurist, üle 8000 Serbia ratsa- ja jalaväelasest ja 700 Bosnia ratsanikust. Serbia taastati täielikult [[Szegedi rahu]]ga 15. augustist 1444. Selle piirid taastati 1437. aasta eelse seisuga, välja arvatud Zeta lõunaosa, mis jäi VenezialeVeneetsiale, ja Golubaci linnus, mis sai Serbiale, kuigi see oli kaotatud palju varem, kui aastal 1427.
 
Bosnia kuningas [[Stjepan Tomaš Kotromanić|Tomaš]] algatas aastal 1446 uue sõja despoot Đurađi vastu ja suutis võtta Srebrenica. Kuid septembris 1448 võitis Thomas Kantakouzenose juhitud Serbia armee bosnialasi, vallutades tagasi Srebrenica ja võttes ka [[Višegrad]].
75 777

muudatust