Ofort: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
23. rida:
Ofordi kõrgpunkt saabus [[Rembrandt]]i ([[1606]]–[[1669]]) loomingus.
== Ofort Eesti kunstis ==
Ofordiharrastusest olid haaratud paljud maalijad, näiteks [[Ernst von Liphart]], [[Raadi mõis|Raadi mõisniku]], tuntud kunstieksperdi ja kollektsionääri [[Carl Eduard von Liphart|Karl Eduard von Lipharti]] poeg, tegi ofordis mitmed portreed, sealhulgas oma isast ja emast (1879). Düsseldorfis tegutsenud eestimaalaste [[Oskar Hoffmann|Oskar Hoffmanni]] ja [[Eugen Gustav Dücker|Eugen Dückeri]] ofordid ilmusid ühingute albumeis või tolleaegse perioodika kunstiliste kaasannetena. <ref name=":0">Mai Levin. Esimesest eesti kunstpildilõikajast originaalestambi taassünnini. Näituse "Eesti graafika ajalugu 1860-1944" saatetekst, Eesti Kunstimuuseum, 2015</ref>
[[Nikolai Triik]] tegi [[Stieglitzi kunstikool|Stieglitzi kunstikoolis]] õppides ofordi [[Giovanni Battista Tiepolo]] maali järgi (1905), [[Kristjan Raud]] – ofordid „Mehe pea” ja „Muhameedlane Mesopotaamiast” [[Müncheni Kunstiakadeemia|Müncheni Kunstiakadeemias]] Peter Halmi käe all (1902–1903). Raud on loonud ofordis ka kunstnik Gori Risti eksliibrise (1903).<ref name=":0" />
Aastal 1908 lõpetas Stieglitzi kunstikooli ofordi alal Alfred Kivi, hilisem [[Eesti Kunstiakadeemia|Tallinna Kunsttööstuskooli]] joonistus-, graafika- ja stiliseerimisõpetaja, kelle oforti „Kiri” [[Gerard Terborch|Gerard Terborchi]] järgi (1910) pidas [[Alfred Vaga]] ekslikult esimeseks Eestis.<ref name=":0" />
== Viited ==
<references />
== Vaata ka ==
| |||