Unter den Linden: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
A.Savin (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Unter den Linden von oben cropped.jpg|thumb|pisi| Vaade Unter den Lindenile Berliini toomkiriku juurest kuni Brandenburgi väravani.]]
 
'''Unter den Linden''' (eesti keeles 'pärnade all') on [[puiestee]] [[Berliin]]i vanalinna südames. See on linna ajalooline peatänav.
 
==Ülevaade==
[[Pilt:Lindenallee Berlin 1691.jpg|thumb|left|pisi|Johann Stridbeck noorema pastelljoonistus "Pärnaallee", 1691.]]
 
Unter den Linden on umbes 1,5 km pikkune tänav. Selle läänepoolses otsas on [[Brandenburgi värav]] Pariisi väljakul (''Pariser Platz'') ja idapoolses otsas Lossisild (''Schloßbrücke'') [[Spree]] jõel, mille teisel kaldal paiknes kunagi kuningaloss. Suurimad Unter den Lindeniga ristuvad põhja-lõunasuunalised tänavad on Friedrichstraße ja Wilhelmstraße.
 
Unter den Linden moodustab ühe tänavalõigu sirgest, 12 km pikkusest ida-läänesuunalisest telgtänavast Berliinis. Selle pika tänava eri lõikudel on erinevad tänavanimed, mis läänest ida suunas üles lugedes on järgmised: Heerstraße, Kaiserdamm, Bismarckstraße, Straße des 17. Juni ja Unter den Linden. Viimati mainitule järgneb Karl-Liebknecht-Straße, mis ei järgi enam ida-lääne suunda, vaid kulgeb kirde suunas.
 
[[Pilt: Berlin Schlossbruecke.jpg|thumb|right|Skulptuuridega kaunistatud Lossisild (Schloßbrücke) Spree jõel valmis 1824. aastal.]]
 
Unter den Lindeni ja siinsete väljakute ääres paiknevad mitmed tuntud hooned.
Pariisi väljaku ääres asub maailmakuulus hotell [[Hotel Adlon|Adlon]]. Suurem osa hoonetest Pariisi väljaku ja Friedrichstraße vahelisel lõigul on [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] järel uuesti üles ehitatud. Nende seast eristub oma arhitektuuri poolest märgatavalt [[Vene Föderatsioon]]i suursaatkonna hoone (endine [[Nõukogude Liit |NSV Liidu]] saatkond), mis on ehitatud [[stalinistlik arhitektuur|stalinistliku uusklassitsism]]i stiilis. Suur hulk vanadest hoonetest Friedrichstraßest ida pool on ajalootormides paremini püsima jäänud. [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich Suur]]e ratsamonumendi juures laieneb tänav Bebelplatziks, mille ääres on arvukalt tähelepanuväärseid ajaloolisi hooneid nagu näiteks [[Berliini Humboldti Ülikool]]i peahoone, ülikooli raamatukogu (nüüd Berliini riiklik raamatukogu), Berliini Riigiooper (endine Kuninglik ooper), Püha Hedwigi katedraal, vana vahtkonnahoone [[Neue Wache]] (praegu sõjamemoriaal) ja Saksa ajaloo muuseum.
17. rida ⟶ 14. rida:
==Ajalugu==
===Kuurvürstide ratsatee===
 
Unter den Lindeni lasi rajada Brandenburgi vürstiriigi valitseja, suur [[kuurvürst]] [[Friedrich Wilhelm]]. 16. aprillil 1647 andis ta õukonna aednikele kirjaliku käsu kujundada kuningalossist linnaväravani kulgev ratsatee ümber puiesteeks. Aiandusest huvitunud suurele kuurvürstile olid tema visiidil Hollandisse hakanud meeldima sealsed alleed ja ta soovis neid ka oma residentsi – Berliini rajada. Friedrich Wilhelm andis aednikele puude istutamiseks täpsed juhised: iga pärnapuu tuli istutada suurde, viljaka mullaga täidetavasse auku, sest muidu oleksid hinnalised lehtpuud Brandenburgi vürstiriigi kehvas liivapinnases kiduma jäänud. Rajati 1480 m pikkune allee, mis algas Berliini linnamüüri juurest idas ja lõppes lääne pool suure kuurvürsti jahiala (nüüd Tiergarteni park) servas. Pärnaallee lõppedes jätkus ratsatee läbi jahimaade lääne suunas, [[Charlottenburgi loss]]i ja [[Potsdam]]i poole.
 
23. rida ⟶ 19. rida:
 
===Kuningate ja keisrite paraadtänav===
[[Image:Eduard Gaertner Unter den Linden mit Oper.jpg|thumb|250px|left|Unter den Linden, vaade ida suunas. Eduard Gaertneri maal (1853). Esiplaanil Friedrich Suure ratsamonument, kaugemal on näha ooperimaja ja kuningalossi kuppel.]]
 
[[Image:Eduard Gaertner Unter den Linden mit Oper.jpg|thumb|250px|left|Unter den Linden, vaade ida suunas. Eduard Gaertneri maal (1853). Esiplaanil Friedrich Suure ratsamonument, kaugemal on näha ooperimaja ja kuningalossi kuppel.]]
 
Esimene Preisimaa kuningas [[Friedrich I (Preisimaa)]] korraldas esimesena Unter den Lindenil suuri ehitustöid: ta muutis keskaegse lossi uhkeks barokkpaleeks ja laskis 1706. aastal selle kõrvale ehitada kuningliku relvaarsenali ''Zeughaus'', arhitektiks saksa barokkstiili meister Andreas Schlüter. Friedrich I (Preisimaa) poja ja järeltulija [[Friedrich Wilhelm I]] korraldusel lammutati Berliini keskaegne linnamüür ja ehitati laienenud linna ümber uus müür. Üks selle müüri tähtsamaid tolliväravaid – Brandenburgi värav – ehitati Unter den Lindeni läänepoolsesse otsa.
 
34. rida ⟶ 28. rida:
 
===Linna suur äritänav===
[[Pilt:Berlin Unter den Linden Cafe Bauer um 1900.jpg|thumb|250px|Unter den Lindeni ja Friedrichstraße ristmik, ca 1900. Vasakpoolses majas asub Café Bauer, parempoolses majas on Café Kranzler.]]
 
Samal ajal kui Unter den Lindeni idapoolne ots ehitati välja toretseva esindustänavana, oli selle läänepoolne külg hoopis teistsuguse väljanägemisega. Veel 18. sajandil ääristasid seda tänavalõiku madalad elamud ja linnapaleed, kuid 19. sajandil kerkisid siin juba kõrged ärihooned. Ehitustegevust reguleeris 1880. aastal vastu võetud spetsiaalne statuut (sks k ''Lindenstatut'')<ref>Aus einer Zeitungsserie der 1980er Jahre (Datum nicht erhalten): ''Unter den Linden'' (Teil&nbsp;IX)</ref>
, millega määratleti ehitatavate hoonete kõrgus (kuni 22 m), fikseeriti tänava laius (60m) ja kirjutati ette minimaalne pärnapuude arv (297) tänaval. Friedrichstraße ja Brandenburgi värava vaheline tänavalõik muutus linna äriliseks tuiksooneks, mille ääres paiknesid poed, kohvikud ja hotellid.
 
===Sotsialismiaegne umbtänav===
 
Unter den Lindeni majad pommitati II maailmasõja ajal varemeteks. Lisaks hävisid ka pärnapuud, sest berliinlased raiusid need küttepuude saamiseks maha. Berliini sõjajärgse jagamise tulemusena jäi ajalooline kesklinn nõukogude okupatsioonitsooni ning [[Ida-Berliin]]ist sai hiljem uue sotsialistliku riigi, [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] (Saksa DV) pealinn. Ida-Berliini ja [[Lääne-Berliin]]i vaheline piir kulges läbi Unter den Lindeni lääneosas asuva Brandenburgi värava juurest. Esmalt toimis värav piiripunktina, kuid pärast [[Berliini müür]]i ehitamist 1961. aastal sai Unter den Lindeni läänepoolsest otsast umbtänav.
 
<gallery class="center">
Pilt:Painting of Stalin on the Unter-den-Linden.jpg|[[Jossif Stalin]]i pilt Unter den Lindenil varemete keskel 1945. a. juunis.
Pilt:Special Film Project 186 - Unter den Linden.jpg|Unter den Lindeni varemed 1945. a. juulis. Kauguses Brandenburgi värav.
Pilt:Bundesarchiv Bild 183-M1203-329, Berlin, Trümmerbahn Unter den Linden.jpg|Unter den Lindeni varemete koristamisel kasutasid berliinlased vagonette, mida vedas väike vedur. 1946.
</gallery>
 
Saksa DV juhtkond püüdis Berliinis hävitada kõik "preisi militarismi" meenutavad mälestised. Silmatorkavaim tegu selles vallas oli varemetes seisnud kuningalossi maatasa tõmbamine 1950. aastal. Tänavalt eemaldati ka Friedrich Suure ratsamonument ja viie väejuhi ausambad. Kui enamik osaliselt säilinud ajaloolistest ehitistest tänava idapoolses osas taastati, siis seevastu tänava läänepoolne ots sai hoopis uue ilme: siinsed majavaremed lammutati ning nende asemele ehitati uued äri- ja büroohooned. Brandenburgi värava esine Pariis väljak jäeti hoonestamata, sest see jäi [[Berliini müür]]iga seotud piirivööndi alale.
 
 
==Pildigalerii==
<gallery class="center">
Pilt:2005-10-26 Brandenburger-Tor.JPG|Brandenburgi värav Pariisi väljaku servas märgib Unter den Lindeni läänepoolset otsa.
Pilt:Berlin Hotel Adlon 2.jpg|Hotell Adlon.
Pilt:Neue Wache memorial, Unter den Linden, Berlin.JPG|Memoriaal ''Neue Wache '' (endine vahtkonnahoone).
Pilt:Kommandantenhaus4.jpg|Vana komandantuuri hoone.
Pilt:Zeughaus Unter den Linden Berlin.jpg| ''Zeughaus '' (nüüd Saksa ajaloo muuseum').
Pilt:Berlin, Mitte, Unter den Linden, Staatsoper 02.jpg|Berliini Riigiooper, üks mitmetest uusklassitsistlikest hoonetest Bebelplatzil.
Pilt:Berlin-Mitte Humboldt-Uni 05-2014.jpg|Berliini Humboldti ülikooli peahoone.
WvHumboldt a.jpg|Wilhelm von Humboldti ausammas.
Pilt:Berlin Friedrich II Denkmal 09-2017 img1.jpg|Friedrich Suure ratsamonument.
Berlin Scharnhorst memorial.jpg|[[Gerhard von Scharnhorst]]i ausammas.
</gallery>
 
72. rida ⟶ 64. rida:
 
==Viited==
{{viited}}
 
<references />
 
 
[[Kategooria:Berliin]]
[[Kategooria:Berliini tänavad]]