Alexander von Humboldt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ErilineKonn (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
ErilineKonn (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
36. rida:
Ta tegi teaduslikke välitöid [[füüsika]]s, [[keemia]]s, [[geoloogia]]s, [[mineraloogia]]s, [[vulkanoloogia]]s, [[botaanika]]s, [[zooloogia]]s, [[klimatoloogia]]s, [[okeanograafia]]s ja [[astronoomia]]s.
 
Uuris 1799–1804 nüüdse Venezuela, Colombia, Ecuadori, Peruu, Kuuba ja Mehhiko ala ning kirjutas oma uurimisreisist teose „Voyage aux regions equinoxiales du Nouveau Continent” (30 köidet, 1805–34), mis on suurim sellelaadne reisikirjeldus. Elas aastani 1827 peamiselt Pariisis.
Tema peateos on "Kosmos" ([[1845]]), mis võtab kokku kogu tolle aja loodusteaduslikud teadmised.
 
Reisis 1829. aastal korraldas ta reisi Venemaale Baltimaade, Moskva ja Uurali kaudu Altaisse. Nii teel sinna kui ka tagasi peatus ta [[Tartu]]s.
 
Humboldti teostel oli suur mõju loodusteaduste, eriti geograafia arengule, ta on vulkanoloogia, zoo- ja taimegeograafia, klimatoloogia, hüdrograafia ning nüüdisaegse maastikuteaduse rajajaid. Võttis kasutusele isotermi mõiste (1817), tegi kindlaks taimkatte kliimast tuleneva vööndilisuse ja pani aluse nüüdisaegsele ökoloogiale. Tema peateos on "Kosmos" ([[1845]]-1862), mis võtab kokku kogu tolle aja loodusteaduslikud teadmised (5 köidet, 1845–62). Eesti keeles on ilmus 1972 „Lõuna-Ameerika rohtlates ja jõgedel: reis Uue Mandri ekvinoktsiaalpiirkondadesse”.
 
Tema järgi on nimetatud mitu kõrgkooli, näiteks Berliini Humboldti Ülikool.
 
==Tunnustused==
45. rida ⟶ 49. rida:
*1808 – valiti [[Baieri Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks
*1815 – valiti[[Londoni Kuninglik Selts| Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks
* 1818 – valiti [[Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia|Peterburi Teaduste Akadeemia]] välisauliige
*1827 – valiti [[Tartu Ülikooli audoktor]]iks
*1852 – [[Copley medal]]