Tasakaalus tulemuskaart: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Tasakaalus tulemuskaart''' (''balanced scorecard'') on strateegiline planeerimis- ja [[juhtimissüsteem]], mida kasutatakse laialdaselt ettevõtluses, tööstuses, valitsuses ja [[kolmas sektor|mittetulunduslikes]] organisatsioonides kogu maailmas, selleks et kohandada äritegevust organisatsiooni
Tasakaalus tulemuskaardi strateegia põhineb neljal erineval, kuid integreeritud perspektiivil<ref name=":1">Hannaberg, C., Economy, P & Buchman, R.(2007). [http://web.a.ebscohost.com/ehost/ebookviewer/ebook/ZTAwMHR3d19fMjA3ODgwX19BTg2?sid=44869c12-0960-4f18-898b-84014e7cf622@sessionmgr4006&vid=2&format=EB '''Balanced''' '''Scorecard''' Strategy For Dummies]. Retrieved from <nowiki>https://www.ebscohost.com/ebooks</nowiki></ref>:
* '''Kliendi perspektiiv'''
* '''Finantsiline perspektiiv'''
* '''Sisemise äriprotsessi perspektiiv'''
* '''Teadmiste, hariduse ja kasvu perspektiiv'''
Selleks, et organisatsioon oleks tasakaalustatud, peab see toetuma kõigile neljale perspektiivile. Need neli elementi peavad olema mõõdetud, analüüsitud ning täiustatud üheskoos. Sellisel juhul on võimalik organisatsioonil edukalt toimida ning areneda, kuid peab siiski arvestama seda, et antud nelja perspektiivi kõrval peab olema organisatsioonil paika pandud strateegiad, eesmärgid ning taktikad, et need eeltoodud neli elementi õigesti toimida saaksid.<ref name=":1" />
12. rida:
== Kasutus ja populaarsus ==
Tänapäeval peetakse tasakaalus tulemuskaarti üheks põhiliseks komponendiks ettevõtete strateegiate juhtimissüsteemis.<ref>Yancy, A. A. (2017). [http://web.a.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?vid=0&sid=b703c94b-20f6-449d-a131-b41938456140%40sessionmgr4010 WHO ADOPTS BALANCED SCORECARDS? AN EMPIRICAL STUDY.] ''International Journal of Business, Accounting, & Finance, 11(2),''
Organisatsioonid kasutavad tasakaalus tulemuskaarti järgmisteks tegevusteks<ref name=":3" />:
*
* igapäeva töö koostamiseks toetudes kasutatavale strateegiale;
* projektide, toodete ja teenuste priotiseerimiseks;
* strateegiliste eesmärkide saavutamis edusammude mõõtmiseks ning jälgimiseks.
Antud tulemuskaarti kasutatakse laialdaselt organisatsioonides, kus on huvikeskmes klient ning tema ootused ja väärtused, kuna seeläbi saavad taolised organisatsioonid luua oma väärtust investeerides klientidesse, personali, tarnijatesse, protsessidesse, tehnoloogiasse ja innovatsiooni.<ref>TLU. (n.d.). [https://www.tlu.ee/opmat/in/BSC_AL/tasakaalus_tulemuskaart__mis_see_on.html Tasakaalus tulemuskaart
== Ajalugu ==
Organisatsioonilise tegevuse tulemuslikkuse mõõtmiseks mõeldud tasakaalus
Vajadus tasakaalus tulemuskaardi järele oli põhjendatud sellega, et ettevõtetes oli tekkinud vajadus keskenduda rohkem mittemateriaalsetele varadele, nagu näiteks kliendisuhetele, uuenduslike toodete ja teenuste ja paremale juhtimisele. Probleem seisnes selles, et organisatsioonid ei osanud mittemateriaalseid varasid hästi juhtida, kirjeldada ega mõõta. Kaplan ja Norton väitsid, et minevikku vaatavaid finantstulemusi tuleb tasakaalustada mittefinantsiliste mõõdikutega, sest see on vajalik tuleviku tulemuste prognoosimiseks, kuna enamus organisatsioone kipuvad pühenduma ainult lühiajaliste eesmärkide saavutamisele. Väärtust saab luua ainult sel juhul, kui mittemateriaalsed varad seotakse materiaalsete varadega ning organisatsioonid keskenduvad lühiajaliste eesmärkide kõrvalt ka piisavalt pikaajalistele eesmärkidele. Selleks, et kõike seda oleks võimalik teha strateegiliselt ning efektiivselt, oligi loodud tasakaalus tulemuskaart.<ref name=":0">Raava, M. (n.d.). [http://prokons.ee/wp-content/uploads/2016/12/59-Tulemuskaart-L-Lood.pdf Tasakaalus tulemuskaart 20 aastat hiljem]. Retrieved from <nowiki>http://prokons.ee/wp-content/uploads/2016/12/59-Tulemuskaart-L-Lood.pdf</nowiki></ref>
|