Tasakaalus tulemuskaart: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Prima96 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Tasakaalus tulemuskaart''' (''balanced scorecard'') on strateegiline planeerimis- ja [[juhtimissüsteem]], mida kasutatakse laialdaselt ettevõtluses, tööstuses, valitsuses ja [[kolmas sektor|mittetulunduslikes]] organisatsioonides kogu maailmas, selleks et kohandada äritegevust organisatsiooni visiooni[[visioon]]i ja strateegiaga[[strateegia]]ga, parandada sise- ja väliskommunikatsiooni ning jälgida organisatsiooni tegevust strateegiliste eesmärkide saavutamise vältel. Antud süsteem pakub raamistikku, mis ei paku ainult tulemuste mõõtmisi, vaid aitab planeerijatel kindlaks määrata, mida tuleks teha ja mõõta, ning seeläbi võimaldab juhtidel strateegiaid edukamalt täita.<ref>Narayanamma, P., L. & Lalitha K.(2016). [http://web.a.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?vid=0&sid=f51797c3-8ece-4622-8f24-2c4197f7c8d4%40sessionmgr4009 Balanced Scorecard - The Learning & Growth Perspective]. ''Aweshkar Research Journal'', 21(2), 60.</ref>
 
Tasakaalus tulemuskaardi strateegia põhineb neljal erineval, kuid integreeritud perspektiivil<ref name=":1">Hannaberg, C., Economy, P & Buchman, R.(2007). [http://web.a.ebscohost.com/ehost/ebookviewer/ebook/ZTAwMHR3d19fMjA3ODgwX19BTg2?sid=44869c12-0960-4f18-898b-84014e7cf622@sessionmgr4006&vid=2&format=EB '''Balanced''' '''Scorecard''' Strategy For Dummies]. Retrieved from <nowiki>https://www.ebscohost.com/ebooks</nowiki></ref>:
* '''Kliendi perspektiiv''' - Mõõdabmõõdab kliendi rahulolu ning tema jõudluse nõudeid.
* '''Finantsiline perspektiiv''' - Jälgibjälgib finantsnõudeid ja -jõudlust.
* '''Sisemise äriprotsessi perspektiiv''' - Mõõdabmõõdab kliendi nõuetele vastavaid toote või teenuse standardite nõudeid ja meetmeid.
* '''Teadmiste, hariduse ja kasvu perspektiiv''' - Fokuseerubfokuseerub sellele, kuidas organisatsioon harib ning treenib oma töötajaid, kuidas saadakse teadmisi ning kuidas neid kasutatakse selleks, et säilitada konkurentsieelis turgudel.
 
Selleks, et organisatsioon oleks tasakaalustatud, peab see toetuma kõigile neljale perspektiivile. Need neli elementi peavad olema mõõdetud, analüüsitud ning täiustatud üheskoos. Sellisel juhul on võimalik organisatsioonil edukalt toimida ning areneda, kuid peab siiski arvestama seda, et antud nelja perspektiivi kõrval peab olema organisatsioonil paika pandud strateegiad, eesmärgid ning taktikad, et need eeltoodud neli elementi õigesti toimida saaksid.<ref name=":1" />
12. rida:
 
== Kasutus ja populaarsus ==
Tänapäeval peetakse tasakaalus tulemuskaarti üheks põhiliseks komponendiks ettevõtete strateegiate juhtimissüsteemis.<ref>Yancy, A. A. (2017). [http://web.a.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?vid=0&sid=b703c94b-20f6-449d-a131-b41938456140%40sessionmgr4010 WHO ADOPTS BALANCED SCORECARDS? AN EMPIRICAL STUDY.] ''International Journal of Business, Accounting, & Finance, 11(2),'' 24-3724–37. Retrieved from <nowiki>http://web.a.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?vid=0&sid=b703c94b-20f6-449d-a131-b41938456140%40sessionmgr4010</nowiki></ref>2017 aastal läbiviidud uuringute kohaselt on '''tasakaalus tulemuskaart''' kuuendal positsioonil kõige levinumate juhtimisvahendite seas maailmas ning kolmandal positsioonil Euroopas. Tasakaalus tulemuskaardi kasutuse määr on näiteks Põhja-Ameerikas 39% ja Euroopas 44%.<ref>Pietrzak, M. (2017). [http://web.a.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?vid=0&sid=7b29705b-eb24-479f-b328-6d877bfd053a%40sessionmgr4010 BALANCED SCORECARD AND MORGAN’S ORGANIZATIONAL METAPHORS]. ''Research Papers of the Wroclaw University of Economics'', ''474'', 107. doi:10.15611/pn.2017.474.10</ref>Tasakaalus tulemuskaart on laialdaselt kasutuses äris ja tööstuses, valitsusasutustes ning mittetulunduslikes organisatsioonides.<ref name=":3">Balanced Scorecard Institute. (2017). [http://www.balancedscorecard.org/BSC-Basics/About-the-Balanced-Scorecard Balanced Scorecard Basics]. Retrieved from <nowiki>http://www.balancedscorecard.org/BSC-Basics/About-the-Balanced-Scorecard</nowiki></ref>
 
Organisatsioonid kasutavad tasakaalus tulemuskaarti järgmisteks tegevusteks<ref name=":3" />:
* Arutadaarutada selle üle, mida nad püüavad saavutada (visioon);
* igapäeva töö koostamiseks toetudes kasutatavale strateegiale;
* projektide, toodete ja teenuste priotiseerimiseks;
* strateegiliste eesmärkide saavutamis edusammude mõõtmiseks ning jälgimiseks.
 
Antud tulemuskaarti kasutatakse laialdaselt organisatsioonides, kus on huvikeskmes klient ning tema ootused ja väärtused, kuna seeläbi saavad taolised organisatsioonid luua oma väärtust investeerides klientidesse, personali, tarnijatesse, protsessidesse, tehnoloogiasse ja innovatsiooni.<ref>TLU. (n.d.). [https://www.tlu.ee/opmat/in/BSC_AL/tasakaalus_tulemuskaart__mis_see_on.html Tasakaalus tulemuskaart - mis see on?]. Retrieved from <nowiki>https://www.tlu.ee/opmat/in/BSC_AL/tasakaalus_tulemuskaart__mis_see_on.html</nowiki></ref>Eestis rakendavad tasakaalus tulemuskaarti avalikus sektoris näiteks Eesti Sisekaitseakadeemia, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Haigekassa jmt.<ref name=":2" />
 
== Ajalugu ==
 
Organisatsioonilise tegevuse tulemuslikkuse mõõtmiseks mõeldud tasakaalus tulemuskaarttulemuskaardi olitöötasid väljatöötatudvälja [[Robert Kaplan]] ja [[David Norton poolt]] ning seda tutvustati esmakordselt 1992. aastal [[Harward Business Review]] ajakirjas artikliga „The Balanced Scorecard – Measures that Drive Performance“. Nende raamat, “The Balanced Scorecard”, mis avaldati 1996. aastal põhines nende läbiviidud uuringule "Measuring Performance in the Organization of the Future", milles jõuti järeldusele, et olemasolevad jõudluse mõõtmise lähenemisviisid, põhinevad ainult kitsastel finantsmõõdikutel, mis on juba vananenud ning takistavad organisatsioonide võimalust luua ning demontsreeridademonstreerida nende tõelist väärtust.<ref>Pointer, D. D., Totten, M. K. & Orlikoff, J. E. (2005). [http://web.a.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?vid=0&sid=ab06584b-12b2-44bb-b8b7-73a57399d110%40sessionmgr4007 The Balanced Scorecard: A Tool for Maximizing Board Performance]. ''Trustee'', ''58(4)'',17-2017–20. Retrieved from <nowiki>http://web.a.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?vid=0&sid=ab06584b-12b2-44bb-b8b7-73a57399d110%40sessionmgr4007</nowiki></ref> Kaplani ja Nortoni poolt välja antud raamat on tõlgitud 24 erinevasse keelde ning aastal 2003 ilmus nende raamat ka eesti keeles.<ref name=":0" />
 
Vajadus tasakaalus tulemuskaardi järele oli põhjendatud sellega, et ettevõtetes oli tekkinud vajadus keskenduda rohkem mittemateriaalsetele varadele, nagu näiteks kliendisuhetele, uuenduslike toodete ja teenuste ja paremale juhtimisele. Probleem seisnes selles, et organisatsioonid ei osanud mittemateriaalseid varasid hästi juhtida, kirjeldada ega mõõta. Kaplan ja Norton väitsid, et minevikku vaatavaid finantstulemusi tuleb tasakaalustada mittefinantsiliste mõõdikutega, sest see on vajalik tuleviku tulemuste prognoosimiseks, kuna enamus organisatsioone kipuvad pühenduma ainult lühiajaliste eesmärkide saavutamisele. Väärtust saab luua ainult sel juhul, kui mittemateriaalsed varad seotakse materiaalsete varadega ning organisatsioonid keskenduvad lühiajaliste eesmärkide kõrvalt ka piisavalt pikaajalistele eesmärkidele. Selleks, et kõike seda oleks võimalik teha strateegiliselt ning efektiivselt, oligi loodud tasakaalus tulemuskaart.<ref name=":0">Raava, M. (n.d.). [http://prokons.ee/wp-content/uploads/2016/12/59-Tulemuskaart-L-Lood.pdf Tasakaalus tulemuskaart 20 aastat hiljem]. Retrieved from <nowiki>http://prokons.ee/wp-content/uploads/2016/12/59-Tulemuskaart-L-Lood.pdf</nowiki></ref>