Muusikastiil: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
42. rida:
Näiteks [[Claudio Monteverdi]] (nagu ka [[Philippe de Vitry]] enne teda ja [[Carl Philipp Emmanuel Bach]] pärast teda) oli lisaks heliloojategevusele ka üks oma aja olulisemaid muusikateoreetikuid. Ta tegi selge vahe hilisrenessansi “esimese paktika” (''prima pratica'') ning varabaroki uue afektidel põhineva stiili, mida ta nimetas “teiseks praktikaks (''seconda pratica'') (''the new affective styles of the early Baroque''). Oma oma kaheksa madrigaliraamatu (1635) eessõnas teeb ta vahet stiilidel nagu ''stile concitato'', ''stile molle'' ja ''stile temperato''. Ühtlasi jagas ta ilmaliku muusika teatrimuusikaks (''musica teatrale''), kammermuusikaks (''musica da camera'') ja tantsumuusikaks (''musica da ballo'').
Kahe praktika võrdlus leidub ka Donil (Compendio, 1635), kes räägib “vanast stiilist” (''stile antico'') ja
Bernhard võtab kasutusele ka õpetuse [[figuratsioon]]ist (''Figurenlehre'') ja [[afekt]]idest (''Affektenlehre''). Neid kahte kontseptsiooni stilistiliste detailide ja väljenduslike eesmärkidega kombineerides kirjeldab ta tabavalt barokkmuusika esteetikat.
|