Palatalisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Häälik omandab ''i''-lise varjundi.
==Eesti
Palatalisatsiooni peamine põhjus eesti keeles on [[assimilatsioon]], kui konsonandile järgneb [i] või [j], näiteks sõnades 'asi' ja 'palju'. Põhjus võib olla ajalooline, st [i] või [j] on sõnas varem olnud, kuid häälikumuutuste tõttu enam seal ei ole.
Sõnaalgulised konsonandid eesti keeles ei palataliseeru.
'Sulg' (omastav 'sule') ja 'sulg' (omastav 'sulu') on vastavalt palataliseeritud ja palataliseerimata l-häälikuga sõnade paar.
Eesti keele ortograafia palatalisatsiooni ei kajasta. Foneetilises ja fonoloogilises kirjas tähistab peenendust püstkriips tähe kohal või kõrval: n´, l´. Eesti keeles on palataliseeritud vasted neljal konsonandil: l´, n´, s´, t´. Murdeti esineb ka r-i palataliseerimist.
== Välislingid==
| |||