Bassettklarnet: erinevus redaktsioonide vahel

Bassettklarneti leiutajaks on [[Anton Stadler]] koostöös viini pillimeistri T. Lotziga. Bassettklarnetile in A on loodud näiteks [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i Klarnetikontsert KV 622 ja Kvintett KV 581. Mozarti ooperi "Tituse halastus" ("La clemenza di Tito", KV 621) numbris 9, Sextuse aarias, leidub ''clarinetto obbligato''-partii, mis on kirjutatud bassettklarnetile in B.

Stadleri instrumendi kohta on vähe infotandmeid. Üks J. G. K. Bischoffi valmistatud 16- klapiga bassettklarnet umbes aastast 1840 leidub Darmstadti kollektsioonis (Kg61:116) ning üks hilisem 19. sajandi juba tänapäevase lihtsustatud klapisüsteemiga eksemplar Bate'i kollektsioonis Oxfordis. Säilinud ajalooliste instrumentide loendi on koostanud Lawson.

1951. aastal ehitas tänapäevase klapisüsteemiga bassettklarneti Prahas Jiří Kratochvíl, et esitada helilooja soovidele vastavalt Mozarti Klarnetikontsertiklarnetikontserti. Sellest peale on näiteks Inglismaal valmistanud bassettklarneteid E. Planus. Bassettklarnetile on kirjutanud teoseid näiteks [[Richard Rodney Bennett]] ("Crosstalk", cau 1966) ja Anthony Gilbert ("Spell Respell", 1968).

Termin ‘bassettklarnet’"bassettklarnet" on 20. sajandi lõpus reserveeritud eelkõige ajaloolisele instrumendile, kuna termin ‘bassklarnet’"bassklarnet", mida algselt kasutas Stadler, tähistab tänapäeval hoopis erinevatteistsugust instrumenti, mis kõlab üks oktav kirjutatust madalamalt.