Valgustusfilosoofia: erinevus redaktsioonide vahel

{{keeletoimeta}}{{toimeta}}

'''Valgustusfilosoofia''' on inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia ja ajalõik Euroopa ühiskondlikus, poliitilises ja kultuurielus 17. sajandi II poolest 19. sajandi alguseni. Nimetus pärineb [[Immanuel Kant]]<nowiki/>ilt. Valgustusfilosoofia tõi kaasa tööstusliku pöörde, revolutsioonid, kodanluse esiletõusu ja loodusteaduste ning tehnika arengu. Tähtsamad valgustusfilosoofid olid [[David Hume]], [[Jean-Jacques Rousseau]], [[Voltaire]], [[Denis Diderot]] ja nad elasid valgustusajastul (1680-1780).

 

* Inimene on olemuselt arukas ja hea.

* Üldine optimism ja usk ühiskonna arengusse ehk progressi.

* Väärtustati mõistust ja hakkas murenema usk autoriteetidesse.

Valgustusfilosoofia kujunes valgustusideoloogiaks ([[humanism]], [[ratsionalism]], [[empirism]]) ja need on ka eraldi käsitletavad.

# Kõigi hinnangute peamine alus on inimmõistus. Sündis [[ratsionalism]], mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine.

# Esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega. Inimese tähtsustamise, [[humanism]]<nowiki/>ga astuti kiriku vastu, mis nõudsid loobumist maise maailma mõnudest.

 

== Uus mõtlemine Inglismaal ([[empirism]]) ==