Eesti omavalitsuste haldusreform: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Kõik omavalitsuste ühinemised ja liitumised on jõustunud (avaldatud 13.11.2017) |
muutunud külanimede arv |
||
1. rida:
'''Eesti omavalitsuste haldusreform''' oli [[haldusreform]], mille käigus toimusid Eestis [[2017]]. aastal [[kohaliku omavalitsuse üksus|kohalike omavalitsuste]] vabatahtlikud ühinemised ja sundliitmised ning külanimede ja maakonnapiiride muutmised. Tulemusena jäi senise üle 200 omavalitsusüksuse asemele alles 79 (15 linna ja 64 valda)<ref>[https://www.maaamet.ee/et/uudised/haldusreformi-jarel-muutub-eestis-ule-400-000-elukoha-ja-maatuki-aadressi Haldusreformi järel muutub Eestis üle 400 000 elukoha ja maatüki aadressi]</ref>.
Haldusreformi käigus muudeti paljude külade nimesid (enamik neist Saare- ja Võrumaal) sellepärast, et samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1161/0201/7001/Asustusuksuste_nimistu_lisa_10112017.pdf# Lisa → Asustusüksuste nimistu (10.11.2017)]</ref> Kokku muutus 50 küla nimi, 9 küla kadus täiesti peale liitmist mõne teise külaga.<ref>[http://www.sirp.ee/arvamus/aaremarkmeid-haldusreformi-paberitelt/ "Ääremärkmeid haldusreformi paberitelt."] ''[[Sirp]]'' 24. november 2017.</ref>
Poliitilistel kaalutlustel ning omavalitsuste tugeva vastuseisu tõttu ei suudetud reformi sellisel kujul varem teostada, kuid alates 2004. aastast pakkus riik [[vald]]adele ühinemistoetust. Peamiselt omal initsiatiivil on mitmed omavalitsused seetõttu ka liitunud, näiteks 1997–2008 ühines 47 kohalikku omavalitsust kahekümneks omavalitsusüksuseks.<ref name="vallad" /> Aktiivsem liitumine algas 2015. aastal ja haldusreform jõudis lõpule 2017. aastal.
| |||