Teod: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Koondasin skripti abil viited
PResümee puudub
20. rida:
 
==Ökoloogia==
[[Pilt:Cepaea nemoralis (Linnaeus 1758).jpg|thumbpisi| [[Salu-vööttigu]] (''Cepaea nemoralis'') on Eestis harilik liik]]
===Elupaik===
 
Tigude globaalne levila on väga lai, ulatudes Antarktika ja Arktika servaaladest troopikani. Nad on hästi kohastunud mitmesugusteks elutingimusteks ja asustavad kõiki loodusvööndeid. Kuigi maismaa- ja mageveeteod on paremini tuntud, elab kaks kolmandikku kirjeldatud teoliikidest [[meri|meres]], kus nad on lisaks [[ookean]]ide ja merede rannavöötmele asustanud ka süva- ja avamere.<ref name="Loomade elu" />
 
41. rida ⟶ 40. rida:
 
==Ehitus==
[[Pilt:Prosobranchia male.svg|left|thumb|Prosobranchia malepisi|[[Eeslõpuseline|Eeslõpuliselise]] teo siseehitus<br/>
Helekollane – keha</br>
Pruun – koda ja kojakaas<br/>
47. rida ⟶ 46. rida:
Helelilla – hingamissüsteem<br/>
Punane – ringesüsteem<br/>
1. eesjalg <br/>
2. [[närvitänk|ajunärvitänk]]<br/>
3. sifoon ehk [[putkes]] <br/>
5. [[olfaktoorne]] elund<br/>
6. [[lõpus]]ed <br/>
7. külgmine närvitänk<br/>
8. südamepaun <br/>
9. sisusetänk<br/>
11. jalg<br/>
69. rida ⟶ 68. rida:
26. gonaad<br/>
27. jämesool<br/>
28. neer<br/> ]]
Teod on asümmeetrilise kehaga, mis on selgesti eristunud sisusekotiks ja lihaseliseks jalaks. Jala eesosas on pea, mis kannab jätketel asuvaid meeleelundeid ja suuava. Peas on peaaju, mis koosneb liitunud närvitänkudest. Tigude anatoomilised iseärasused on [[koda (zooloogia)|koja]] esinemine ja [[torsioon]].
 
75. rida ⟶ 74. rida:
 
===Koda===
 
Koda on enamasti lubiainest koosnev moodustis, millesse tigu ohu korral varjuda saab. Koda katab ja kaitseb sisusekotti ehk teo seljale väljuvat kotikujulist sopistist, mille sees asuvad mitmed elundid. Paljudel tigudel on koda ja vastavalt sellele ka sisusekott keerdunud spiraalselt ümber oma pikitelje. Enamasti on keerdumine toimunud parempidiselt (kui vaadata koda tipu poolt), kuid mõnede liikide puhul ka vasakpidiselt. Selle alusel eristatakse paremkeermeseid (deksiotroopsed) ja vasakkeermeseid (leotroopsed) kodasid. Teoliikide kojad võivad olla väga erikujulised.<ref name="Loomade elu" />
 
83. rida ⟶ 81. rida:
 
===Seedimine===
 
Suuava viib mahukasse suuõõnde, kus asub kitiinne lõugplaadike – [[hõõrel]] ehk raadula, mille abil kraabib tigu substraadilt toitu ja peenestab seda. Hõõrel koosneb paljudest väikestest kitiinplaadikestest, mille struktuuri järgi saab otsustada teo toitumisstrateegia ja toiduobjektide üle.<ref name="invert" />
 
89. rida ⟶ 86. rida:
 
===Hingamine===
 
Hingamine toimub [[lõpused|lõpuste]] või [[kops]]udega – selle tunnuse alusel on varem määratletud tigude [[alamklass]]e ja [[selts (bioloogia)|selts]]e. Kõikidel maismaatigudel on kopsuhingamine ja enamik vee-elulistest tigudest hingab lõpustega. Nendel veetigudel, kes pärinevad maismaatigudest, on säilinud kopsuhingamine.<ref name="abri" />
 
===Ringe- ja eritussüsteem===
 
Vereringe on avatud, süda koosneb harilikult ühest vatsakesest ja ühest kojast. Hapnikurikas veri liigub lõpusest või kopsust kotta ja seejärel vatsakesse, kust see kantakse mööda harunevaid [[aort]]e kehasse laiali. Süda asub südamepauna õõnes, millega on ühenduses erituselundid – neerud. Neerud on harva paarilised, enamasti on säilinud vaid üks (vasakpoolne).<ref name="Loomade elu" /> Hapnikku transportivaks valguks on enamasti [[hemotsüaniin]], vähestel maismaatigudel [[hemoglobiin]].
 
===Meeleelundid===
 
Pea piirkonnas asub kaks paari jätkeid, millest ühed kannavad silmi ja teised on kompimiselundiks. Nägemismeel ei ole hästi arenenud ning väikesed silmtäpid suudavad eristada vaid valguse intensiivsust. Kuna enamik maismaatigusid on öise eluviisiga, siis ei mängi nägemismeel nende jaoks olulist rolli. Lisaks on tigudel tasakaaluelundid, mille abil loom ruumis orienteerub, ja [[olfaktoorne|olfaktoorsed]] elundid (lõhnaelundid), mille abil toimub keemiliste signaalide vastuvõtmine. Ka tigude nahas leidub rikkalikult meelerakke. Tigude närvisüsteem koosneb viiest paarist närvitänkudest.<ref name="Loomade elu" />
 
==Süstemaatika==
[[Pilt:Turritellatricarinata.jpg|thumbpisi|[[Pliotseen]]is [[Küpros]]el elanud ''Turritella carinata'' fossiilsed kojad. See perekond elab tänapäevalgi.]]
Varem on eristatud kolme alamklassi:
*[[Eeslõpuselised]] (''Prosobranchia'') – kõige primitiivsem rühm, kellest pärinevad teised alamklassid.<ref name="invert" /> Eeslõpuselisi iseloomustab hästiarenenud koda, iseärasused närvisüsteemis <ref name="Loomade elu" /> ja lõpuse paiknemine südame ees <ref name="abri" />. Enamasti mere-elulised.